Eesti ühiskonna areng on olnud järsk ja nurgeline – äri eesmärk on tundunud ainult kasuminumbrid ja selle väljendus pangakontol. Sotsialistlikust ühiskonnast kapitalistlikusse sattumine muudab inimeste mentaliteedi vastupidiseks: ükskõiksest ahneks.

Kuid ahnus väsitab ja inimesed hakkavad otsima alternatiive ja tasakaalu. Esmaste vajaduste ja unistuste täitumisel hakkavad asjad tunduma tühised ning kuigi raha tähtsus ei kao, muutub tema funktsioon. Me tahame rahaga korda saata midagi sügavamat kui lihtsalt omandada asju.

Sotsiaalne ettevõtlus võtab sisse kohta heategevuse ja kasumile orienteeritud äri vahel. Heategevus on õilis, kuid ainult puhtast õhust kõhtu täis ei saa. Heategevus saab olla kõrvaltegevus palgatööle – nagu hobi. Kuigi heategevusega saavad tegeleda kõik inimesed, mõtlevad sellele enam need, kes on ühiskonnalt rohkem saanud – eelkõige rikkamad inimesed. See võib osalt olla ka indulgentsi ostmine, aga teeb head ikkagi. Motiiv seda ei muuda.

Sotsiaalne ettevõtlus võimaldab aga ühiskonda paremaks muuta ka kõigil neil, kel on sellega tegelemiseks vaja elatist. Suur osa sotsiaalsest ettevõtlusest püsib inimestel, kelle eesmärk on muuta maailma meie ümber paremaks, puhtamaks, õiglasemaks. Ja nad saadavad korda väga palju head.

Liigne rahahimu pole kedagi õnnelikuks teinud, kuid saavutusvajadus küll. Suured kunstnikud, kirjanikud, poliitikud, leiutajad on kõik tahtnud midagi korda saata. Sotsiaalses ettevõtluses on sarnast sisu – muuta maailma meie ümber õilsamaks ja muutuda ka ise seeläbi õnnelikumaks.

Sotsiaalse ettevõtluse propageerimiseks Eestis on vaja ka teavitustööd, sest paljud, kes võiksid sellega tegeleda ja väga palju ühiskondlikke probleeme lahendada, ei ole tajunud, kuidas see toimib. Et kõike ei peagi tegema heategevuskorras, mis vahel käib üle jõu, vaid et ühiskonna paremaks muutmine võibki olla su palgatöö.

Sotsiaalse ettevõtluse üks tähtsamaid eesmärke on lahendada ühiskondlikke probleeme, mida maksimaalsele kasumile orienteeritud ettevõtlus teha ei suuda-taha. Seega eeldab sotsiaalne ettevõtlus ka teatud mõttes teistsugust hingelaadi ja ühiskonnatunnetust kui on “tavalistele” ärihaidel.

Meie kõige suurem väljakutse on saada maaks, mis tahab muutuda paremaks. Me olemegi seda olnud, kuid see soov peab olema järjepidev ja püüdlik. Sotsiaalse ettevõtluse mõiste sisaldab endas kaht kandvat mõtet, mis aitab ühiskonda edasi – olla hooliv ja edasipürgiv. Eesti on olnud.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta