Johanna on julge ja särtsakas tudeng, kes julges kandideerida erakonna esinaise kohale. Esinaiseks ta seekord veel ei saanud, aga ega ta jonni jäta! Seni tegutseb Roheliste volikogus, Noortes Rohelistes ning Tartumaa Roheliste aktiivis.

Viimasel Roheliste üldkogul kandideerisid Sa Roheliste esinaiseks. Seekord sai valituks taas Zuzu Izmailova, aga ka Sulle jagus päris palju toetajaid. Millised olid Su põhipunktid, milliseks soovisid Sa Roheliste poliitikat muuta või kujundada?

Esiteks on oluline tuua rohelise mõtteviisiga inimesed kokku ja neid poliitiliselt aktiviseerida. Praegu on probleem selles, et meid on küll palju, aga poliitikasse on jõudnud vaid vähesed.

Samuti on minu jaoks oluline see suund, mille praegune juhtkond juba tegelikult ette on võtnud. See on võrdseid võimalusi ja inimõiguseid prioritiseeriv hoiak, mida on praeguse valitsuskoosseisu juures liialt vähe.

Lisaks on mu südameasjaks väärikas poliitika. Täna nähakse poliitikat räpase mudaloopimisena, ent see ei pea nii olema. Poliitika on meie kõigi asi ja see on meie kõigi vastutus see viisakamaks muuta. Selleks on aga esmalt vaja positiivseid eeskujusid, kes näitaksid teed. Minul on ambitsioon olla üks sellistest inimestest!

Milline peaks Sinu meelest olema ideaalne Roheline erakond?

Ideaalne Roheline erakond – sellist vist eksisteerida ei saa, sest tegemist on ikkagi maailmavaatega ja maailmavaade ei saa olla ju ei õige, vale ega ideaalne. Aga kui rääkida eeskujudest, kes minu isikliku arvamuse järgi ideaalile lähenevad, siis Uus-Meremaa, Soome, Belgia, Hollandi ja Saksamaa Rohelised on sellised, kellele alt üles vaadata ja kelle edu suure vaimustusega imetleda saab! Eelkõige on just poliitiline organiseeritus see, kus nad kõik on saavutanud väga kõrge taseme.

Lisaks pakuvad  Rohelised selliseid lahendusi, mida teised miskipärast kõrvale jätavad. Näiteks Belgia pealinnas Brüsselis on olnud suur probleem liikusummikutega ja linnas võimule saanud Rohelised hakkasid jõuliselt ühistranspordi ja jalgrattaliikluse edendamisega tegelema. Positiivsed tulemused on näha: ummikuid, müra- ja õhureostust on vähem, rahvatervis paraneb.

Väga palju nurisetakse, et Rohelised polevat piisavalt pessimistlikud, et me peaksime iga juttu alustama teatega, et maailm on päästmatult rikutud ja inimestel tuleb kohemaid heaolust loobuda. Kuidas kommenteerid?

See on muidugi klassika: ,,Rohelised soovivad ainult kõik hea ära keelata!’’. See on sarnane hoiakule, et kõik mis on hea, on ebatervislik või teeb paksuks. Tegelikult ei ole nii. Pikas perspektiivis saeme me oksa, millel istume ja just need samad inimesed, kes sellest naftal põhinevast heaolust kümne küünega kinni hoiavad, peaksid kiiremas korras hakkama mõtlema sellele, kui nende elustiil enam võimalik ei ole. Pealegi pakub rohepööre veelgi laiemaid võimalusi innovatsiooniks, kasvuks ja arenguks. Seda ei tohiks karta vaid sellele tuleks tormi joosta – kes esimesena kohale jõuab, saab ju kõige rohkem kasu hakata tootma.

Teisele äärmusele, et miks me ometi rohkem ei tee, veel tugevamini ei reageeri, vastaks ma nii, et me peame olema n-ö suupärased väga paljudele inimestele ja kohe täie rauaga lajatades tekib nii tugev kontrast praegusega, et hirmutab ära. Siin tuleb tegutseda diplomaatiliselt, nii saavutab rohkem.

Kas edasi või vasakule või mõlemat korraga?

Mulle meeldib see küsimus. Vastus on läbiv jah. Innovatsioon peab olema, rohepööret ilma selleta ei tee, kui me ühiskonnana ei ole nõus loobuma oma praegustest hüvedest, millega juba harjunud oleme. Kuna parempoolsed rohelist innovatsiooni ei armasta, nagu näha on, siis midagi muud ei jää ju üle kui vasakule hoida. Lisaks on ilmse majanduspöörde taustal vaja hoida neid inimesi, kes on muutuste tõmbetuules kõige haavatavamad ning vasakpoolne lähenemine suudab seda kõige paremini teha. Kaasaegne riik ei peaks ja saagi endale lubada ühiskonnagruppe, kes on väga suurel määral ülejäänud rahvast maha jäänud.

Millest eeskätt peaks juhinduma hoolivama ühiskonna loomisel?

Eks ikka inimlikkusest ja hoolivusest kõige selle vastu, mis meid ümbritseb. Me ei ela maailmas üksi ja inimene ei ole looduse kroon. Meile on antud suur võimekus maailma muuta ning sellega peaks kaasas käima ka suur vastutus.

Millised on veel Sulle südamelähedasemad teemad?

Kindlasti huvitab mind linnade rohelisemaks muutmine infrastruktuuri ja keskkonna kujundamise kaudu. Esiteks tuleb võtta jalgrattaliiklus tõsisemalt prioriteediks, teiseks tuleks vähendada autoliiklusest tulenevaid kahjusid, nagu müra- ja õhureostust ning ka ebavajalikku ruumiraiskamist. Liialt palju on kõnniteed blokeeritud ebavajalike postide või valesti pargitud autodega. Nii ei saa liigelda peale jalakäijate veel jalgratturid, lapsevankritega emad, ratastoolis inimesed jpt.

Kuidas sa veenad neid inimesi, kes abieluvõrdsuse ettepanekus kahtlevad? Milline on olulisim argument?

Äärmiselt raske on niivõrd fundmentaalses väärtusküsimuses inimesi veenda. Eks need hoiakud muutuvad ajaga, kui uued generatsioonid peale kasvavad. Praegu on olulisimaks argumendiks kujunenud põhiseaduse argument, kus kõik inimesed on seaduse ees võrdsed.

Millisena näed Sa tuleviku Eestit? Millise Eesti suunas soovid Sa aidata ühiskonnal areneda?

Tuleviku Eesti on maailmas väga suures hinnas oma puhta, rikkaliku, ja hästi hoitud looduse pärast. See väärtus on midagi, mis on hindamatu. Oleks väga äge, kui saaksime esimeseks ökoriigiks maailmas. Rohehüpe järgneks väsinud ja aegunud Tiigrihüppele ning viiks meid taas innovatsiooni eestvedajariikide sekka!

Kiirel sessiajal kiusas Johannat Piret Räni.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta