Mullu viimases kvartalis oli õppijaid rohkem kui kunagi varem – 12,2 protsenti 25- kuni 64-aastastest inimestest vastas, et on küsitlusele eelnenud nelja nädala jooksul käinud koolitusel või omandanud haridust tasemeõppes.

„See on täiesti uus tase,“ rõhutas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas lisades, et ka 2008. aastal ulatus mõne kvartali tulemus üle 10 protsendi, kuid nüüd on see reegel, mitte enam erand.

„Elukestvas õppes osalejate osakaal kasv ühiskonnas stabiilselt 10 protsendist kõrgemale näitab meie ühiskonna euroopalikku küpsust. Veel hiljuti kuulusime oma näitajate poolest pigem Ida-Euroopasse, kuid nüüdseks sarnaneb inimeste suhtumine enesetäiendamisse pigem Skandinaaviamaadele,“ ütles Lukas. „Viimastel aastatel on Eesti riik eraldanud eurofondide toel kümneid ja kümneid miljoneid peamiselt kutsekoolidele ja rakenduskõrgkoolidele, et seal pakutaks tasuta kursusi neile, kes oma palga eest õppida ei jaksa. Nii on toodud õppima kümneid tuhandeid, kes seda muidu teinud poleks.“

Varasemate aastate statistika näitab, et Eestis on naised aktiivsemad õppijad kui mehed. Sama trendi näitavad ka värsked andmed, kuid mehi osales elukestvas õppes pea protsendi võrra rohkem kui aasta tagasi – 7,6 protsenti. Naiste osalusprotsent oli 13,3. Tõusnud on ka mitte-eestlaste osalus, mis on nüüd 7,9 protsenti varasema seitsme protsendi asemel. Eesti rahvusest täiskasvanutest õpib 12 protsenti.

Kõige tublimad elukestvas õppes osalejad on inimesed vanuses 25-34, kelle osalus tõusis 2009. aastaks 18,3 protsendini, tõusis ka kõige vanema vanusegrupi osalus, mis on küll 4,6 protsendiga jätkuvalt vanusegruppide lõikes kõige madalam.

Probleemiks on olnud madalama haridustasemega inimeste aktiivsus koolis ja koolitustel osalemises, kuid ka nende osalus on tasapisi kasvamas. Mullu õppis 2,3 protsenti neist täiskasvanutest, kellel on omandatud põhiharidus või madalam haridustase, see on 0,2 protsendi võrra rohkem kui aasta varem. Jõudsalt on kasvanud kõrgharidusega inimeste elukestvas õppes osalemine, kes ongi üks aktiivseim grupp edasiõppijaid, 2009. aastal õppis neist 18,2 protsenti.

Oma rolli täiskasvanud õppijate osakaalu suurenemises mängib riigi järjekindel tegutsemine. Mullu kinnitas valitsus täiskasvanuhariduse arengukava, kus määratletakse valdkonna tegevussuunad ja eesmärgid kuni aastani 2013. Selles pööratakse tähelepanu nii täiend- ja ümberõppele, aga ka täiskasvanute osalemisele tasemekoolituses.

Täiskasvanukoolitusele aitab kaasa ka tõukefondide vahendite kasutamine, mille abil on palju erinevaid kursusi täiskasvanutele tasuta. Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toel on aastatel 2007-2009 saanud 60 miljoni krooni eest tasuta koolitust enam kui 23,5 tuhat töötavat täiskasvanut 37 õppeasutuses üle Eesti. ESFi ja Eesti riigi rahastatud programm „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ näeb kuni 2013. aastani ette erinevaid kursusi 114 miljoni krooni eest. Lisaks tööalastele kursustele rahastatakse ka vabahariduslikku koolitust, Eesti Vabaharidusliit viib ellu programmi, millest pakutakse peamiselt elukestva õppe võtmepädevusi arendavaid koolitusi. Aastaks 2013 plaanitakse kahest programmist kokku koolitada 73 000 inimest.