Sarnaselt kõikidele teistele algatustele saadavad ka jätkusuutlikke tegevusi alati teatud riskid. Ebaõnnestumise eest pole keegi kaitstud. Küll aga saame läbi teadliku tegutsemise oma läbikukkumise tõenäosust oluliselt kahandada. Järgnevalt esitan enamlevinud vead, mida jätkusuutlike algatuste puhul ikka ja jälle tehakse. Näited pärinevad Daniel C. Esty ja Andrew S. Winston`i raamatust “Green to gold” (2009).

Suutmatus näha üldist pilti

Autotootja Ford otsustas aastaid tagasi ehitada välja rohelise tootmiskompleksi. Tulemuseks olid väiksemad kulud ja puhtam keskkond. Kuigi selline tegutsemine on ühest küljest äärmiselt tervitatav, siis tehti antud algatusega üks põhimõtteline viga. Nimelt ei saa ükski jätkusuutlik ettevõtte endale lubada üksnes oma kitsale huvile keskendumist. Autotööstuse peamine mõjukoht ei seisne mitte tootmises, vaid nende toodete kasutamises tarbijate poolt.

Erinevalt Fordist paiskas Toyota samal ajal turule erinevaid hübriidautosid, mille turg väga hästi vastu võttis. Järgnevad aastad on aga andnud tunnistust, et sidusrühmade ootustega mitte arvestamine on läinud Ford`ile kalliks maksma.

Lahendus: Tunne oma ettevõtet, selle keskkonnamõjusid. Keskendu eeskätt kõige olulisematele probleemidele. Olulisus selgita välja koostöös sidusrühmadega.

Turu vääriti mõistmine

Sageli võib olla raske tajuda kas me oleme turu trendidest sammukese ees või hoopiski teinud olulisi valearvestusi.

Jätkusuutlikud algatused ei erine siinkohal kuidagi ülejäänud äritegevusest – teatud tooted või teenused teatud tingimustel lihtsalt ei müü. Näiteks üritas Unilever oma kalapulkades kasutada jätkusuutlikest allikatest pärinevat toorainet. Kuna see tähendas ka teist liiki kalade kasutamist toodetes, siis suurele osale tarbijatest ei olnud see vastuvõetav.

Biotehnoloogia hiid Monsanto oli Ühendriikides edukas tänu GMO toodete turuletoomisele. Jätkusuutlikkuse egiidi all püüti vallutada ka Euroopa turgu, kuid see kukkus täielikult läbi. Erinevalt Ühendriikidest suhtutakse Euroopas GMO temaatikasse väga skeptiliselt.

Lahendus: Püüa mõelda nii lühiajaliselt kui pikaajaliselt. Püüa leida ka pehmetele väärtustele mingisugused arvulised vasted. Mis on kliendilojaalsuse hind? Kui palju maksab kliendisuhte loomine? Kindlasti ära loobu elementaarsest riskide ja võimaluste hindamisest kuna teguritele on raske numbrilist hinnangut anda.

Kõrgema hinna küsimine keskkonnasäästliku toote eest

Toodete müümine keskkonnasäästlikkuse omaduse esiletoomise abil töötav väga harva. Nagu ka kõigi ülejäänud kaupadega on olulised eelkõige kvaliteet, hind ja kaasnev teenindus. Kui jätkusuutlik algatus sõltub klientide harjumuste muutumisest, siis tasub olla ettevaatlik.

Kui muutus ei aita inimeste aega või raha säästa (ja vahel isegi kui toode seda tõesti teeb), võivad inimesed selle ostmisest keelduda. Kui toodet õnnestub siiski müüa, võime olla kindlad, et ostupõhjuseks on eelkõige kulude kokkuhoid pikas perspektiivis, mitte toote keskkonnasõbralikkus.

Lahendus: Keskkonnasõbralikkus kui “kolmas nupp”. Ära rõhu toote esitlemisel esimese asjana selle keskkonnasõbralikkusele. Inimesed tahavad kõigepealt kuulda kuidas üks või teine toode nende elu lihtsamaks ja mugavamaks teeb. Alles seejärel soovivad nad kuulda, et muuhulgas säästavad nad sellega ka loodust.

Klientide vääriti mõistmine

30% McDonalds`i jäätmetest moodusta vedelik. Sellest tulenevalt otsustas kiirtoidu kett Rootsis paluda klientidel jää ja jookide jäägid panna olmejäätmetest eraldi konteinerisse. Muudatus oli edukas – 75% klientidest sorteeris oma jäätmed vastavsalt juhistele. Sama asja proovidi ka Ühendriikides, kuid inimesed lihtsalt ei läinud sellega kaasa.

Lahendus: Tea oma klientide piire. Starbucks`il oli probleem kohvitopsidega – nimelt võtsid kliendid kuumakaitseks endale alati kaks topsi. Kuna selline tegevus soosib tugevalt jäätmeteket, otsustas ettevõte välja töötada spetsiaalse sisevoordiga topsi. Uus tops maksis rohkem, sisaldas rohkem taaskasutatud materjali ja kliendid vajanuks ainult üht topsi.

Siiski näitasid uuringud, et kliendid eelistasid siiski kaht topsi. Enam kui 10% klientide kahe topsi eelistamise puhul olnuks mõju keskkonnale suurem kui esialgses olukorras. Sellest tulenevalt töötati välja papist ümbris (mis kasutas 40% vähem materjali kui kohvitops), mille sai topsile peale libistada. Hea näide piiride kompamisest.

Keskastme juhtide pigistamine

Just keskastme tasand on see, kus jätkusuutlikud algatused kõige sagedamini koost lagunevad. Juhtkonnast hõigatakse välja keskkonnaalased eesmärgid ja töötajad enamasti tervitavad seda. Kuid keskastme juhte kistakse mitmes suunas. Päevast päeva peavad nad tegema erinevaid kompromisse ja raskeid valikuid – nad peavad suurendama müüki, vähendama tegevuskulusid, kasvatama kasumi ja lisaks selle kõige juures hoidma jätkusuutlikku kurssi.

Enamasti ei ole ettevõtte tegevused ühildatud jätkusuutlike eesmärkidega, mistõttu tekib pinge ärilise soorituse ja keskkondlike sihtide vahel.

Lahendus: Ergutused ja koolitused. Kui juhid ei saa signaale, et keskkonnahoid on osa nende tööülesannetest, siis nad sellele ka tähelepanu ei pööra. Üks võimalus on kirjutada jätkusuutlikkuse temaatika ka juhtide tööjuhenditesse. Lisaks võib kaaluda teatavate boonuste andmist eesmärkide täitmisel.

Kindlasti tasub mõelda erinevate jätkusuutlikkuse mõõdikute kui ettevõtte üldise arengu näitajate peale. Oluline on hoida inimesed nii otseselt kui kaudselt vastutavad oma ettevõtte keskkonnaalaste tulemuste eest.

Kõige selle juures peavad juhised ettevõtte ülemistelt tasanditelt pidevalt saadaval olema.

Ergutuste kõrval on tähtis ka pidev enesetäiendus. Näiteks ettevõttes 3M koolitavad keskkonnajuhid teisi valdkondlike juhte erinevate kompromisside ja igapäevaste otsustega toime tulema.

Koolitusel kõlavad muude küsimuste hulgas näiteks: Mida teete kui madalaima hinnaga pakkujal näib olevat probleeme keskkonnanõuete täitmisega? Mida teete kui teil on võimalus kas investeerida tootmisliini või lahendada teatud keskkonnaalane probleem? Läbi selliste koolituste süvendatakse juhtides teadmist, et kuidagi peavad nad üheaegselt suutma tagada nii madalad kulud, kvaliteedid aga ka jätkusuutlikkuse eesmärgid.


Lugude sarja asub kirjutama Bioneeri uus kaasautor Romet Vaino. Romet on Tallinna Ülikoolis õppinud keskkonnakorraldust. Eriala valikuni viis elupõline looduselembus. Kuigi Romet oli pigem looduses seikleja - ornitoloogiahuviline, otsustas ta natuke looduskaugema eriala kasuks. Pärast õppimist töötas Romet aasta Keskkonnainspektsioonis ettevõtete tegevust kontrollides. Näinud pidevalt suhtumist, kus keskkonnahoidu ja ettevõtlust täielikult vastandati, hakkas Rometis juurduma usk, et mingisugune kesktee on siiski olemas. Nii jõudiski ta oma otsingutega jätkusuutliku ettevõtluseni.


Järjejutu leiate kogu pikkuses rubriigist "Jätkusuutliku ettevõtluse järjejutt".

Loe teisi sarja kuuluvaid artikleid!