Eesti Jäätmekäitlejate Liit (EJKL) esitas Riigikogule ettepaneku muuta jäätmeseadust, mis võimaldab täiendada korraldatud jäätmeveo mudelit tegevusloa süsteemiga. Turu osaline avaminekoos vastavate järelevalvenormide kehtestamisega lõhub pealesunnitud monopolid ning võimaldab tarbijal taaskord otsustada sobivaima teenusepakkuja valiku üle.

„Praegust korraldatud jäätmeveo süsteemi on rakendatud alates 2005. aastast, kuid sellele vaatamata ei ole see tänaseni korrektselt rakendunud. Eestis on hulk omavalitsusi – nii suured linnad kui väiksed vallad –, kus ka tänase päevani konkursi korraldamine ei ole õnnestunud,“ ütles EJKLi tegevjuht Margit Rüütelmann. „Seetõttu leiab liit, et otstarbekam on korraldatud jäätmeveo süsteemi täiustada tegevuslubade süsteemi abil ning kehtestada kontrollitud vabaturu tingimused omavalitsuste endi järelevalve all. Selleks on vaja muuta jäätmeseadust ning selle ettepaneku me jäätmekäitlejate nimel ka Riigikogule tegime.”

Margit Rüütelmanni sõnul ei lahendanud korraldatud jäätmeveo süsteemi rakendamine probleeme, mida kümmekond aastat tagasi jäätmeseadust vastu võttes loodeti teha – n-ö peremehetute jäätmete hulk pole tegelikkuses vähenenud, veograafikud on tihti ebamõistlikud jne. „Samuti on pidevalt vaidlustatud erinevatel põhjustel hankekonkursse, õnnestunud pole omavalitsuste koondumine suuremate hangete läbiviimiseks ja halvenenud on konkurentsitingimused. Näiteks kui veel viis aastat tagasi tegutses turul 18 jäätmeveo ettevõtet, siis tänaseks on arvestatavaid tegijaid alles jäänud 4,” märkis Margit Rüütelmann.

„Viimasel ajal on kaalutud ka võimalust rakendada skeemi, kus omavalitsus ostab sisse jäätmete veo- ja lõppkäitlusteenuse ning administreerib ja vahendab teenust edasi lõpptarbijale,“ lausus EJKLi aseesimees  Argo Luude. „Sellist teed tahab minna näiteks Tallinn, mis tähendab seda, et omavalitsus tõuseb monopoolsesse seisundisse ning dikteerib mängureeglid kõikidele osapooltele, seal hulgas kõrgema hinna tarbijale. Konkurentsi kadumine ei lähe aga kokku jäätmeseaduse algse mõttega ning muudab keeruliseks järelevalve tarbijate õiguste kaitseks.“

EJKL-i hinnangul oleks sobivaimaks alternatiiviks praegusele tegevusloasüsteemi rakendamine. „Sel juhul annab omavalitsus vedajatele välja oma haldusüksuses moodustatud piirkonnas jäätmeveo õiguse, nn tegevusloa, mille tingimuste kohaselt kohustub vedaja teenust osutama vastavas piirkonnas kõigile selleks soovi avaldavatele jäätmevaldajatele,” ütles EJKLi aseesimees Agu Remmelg. „Kuna vedajad tegutseksid kontrollitud vabaturul, taastub konkurents vedajate vahel ning tarbijate seisukohalt paraneb kindlasti ka jäätmeveoteenuse kvaliteet. Jäätmevedajad on samuti motiveeritud leidma uusi lahendusi jäätmeveo paremaks korraldamiseks ja keskkonnakaitseliste nõuete paremaks täitmiseks. Muudatus võimaldab jäätmevaldajal ehk teenuse tarbijal ise otsustada teenusepakkuja üle kõigi tegevusluba omavate teenusepakkujate vahel.”

„Kui ühes piirkonnas tegutseb mitu tegevusloaga vedajat, saab klient valida teenuse pakkujat ja kaubelda tingimuste üle, samas jääb tal siiski kohustus sõlmida leping ühe piirkonnas veoluba omava ettevõttega. Tegemist pole kindlasti nii keerulise valikuga, kui seda on lepingu sõlmimine energiafirmaga,“ lisas Margit Rüütelmann.

EJKL esitas Riigikogu keskkonnakomisjonile omapoolsed ettepanekud jäätmeseaduse muutmiseks tänavu oktoobris.

Eesti Jäätmekäitlejate Liit (www.ejkl.ee) asutati 1996. aastal mittetulundusühinguna 26 jäätmekäitluse alal tegutseva ettevõtte poolt. Eesti jäätmekäitlejate Liit on katusorganisatsiooniks ligi 40 jäätmekäitluse valdkonnas tegutsevale ettevõttele. Liidu eesmärk on üleriigiliselt korraldada jäätmekäitluse alal tegutsevate ettevõtete ühistegevust ja esindada oma liikmete ühishuve. Samuti on liidu ja tema liikmete ülesanne igati aidata kaasa jäätmekäitluse arengule Eesti Vabariigis. Liidu ettevõtete summaarne käive moodustab ca 70% jäätmekäitlusturu kogukäibest.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta