Maa-ameti korraldatav aerokontroll kaevandamistegevuse üle on andnud häid tulemusi, sest kaevandajad on hakanud hoolikamalt kinni pidama neile lubatud kaevandamismahtudest ja piiridest ning keskenduvad varasemast rohkem ka kaevandamisega rikutud maade korrastamisele.

Aerokontroll on kõige kiirem ja ülevaatlikum võimalus teada saada, kas kõik kaevandamisele seatud tingimused on täidetud. Maa-amet alustas Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel aerokontrolliga 2009. aastal ja igal aastal kontrollitakse koos Keskkonnainspektsiooni, Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumiga kaevandamistegevust 150–200 karjääris. Peamine sihtgrupp on ehitusmaavarade ja põlevkivikarjäärid.

„Algusaastatel tuli ette, et leiti kümnete tuhandete kuupmeetrite ulatuses ülekaevandamisi, kuid mida aeg edasi, seda hoolikamaks on kaevandajad muutunud. Kaevandamiseks lubatud piiride ületamisi küll esineb, kuid enamasti jäävad mahud alla tuhande kuupmeetri,“ ütles keskkonnaminister Marko Pomerants. „Kuna aerokontrolli käigus jälgitakse ka kaevandatud alade korrastamist, siis on seegi pilt paranenud ehk kaevandajad on hakanud rohkem tähelepanu pöörama sellele, et pärast nende tegevuse lõppemist oleks keskkond võimalikult kiiresti ja hästi heakorrastatud.“

Kaevandatud alade korrastamine aitab kaasa ka kaevandajate ja kohalike kogukondade koostööle ja heade suhete loomisele. Järjest sagedamini lepitakse juba kaevandamise alguses kokku selles, kuidas rikutud maad taastatakse ja koostatakse korrastamise projekt. Ka korrastama hakatakse sageli juba kaevandamistööde käigus ehk näiteks ammendatud alade nõlvad kujundatakse kohe laugeks ja ohutuks ning puistangud likvideeritakse. Tasandatud alal saavad loodusliku külviga kasvama hakanud puud alles jääda, kuna neid pole tarvis silumistööde jaoks maha võtta.

Näiteks on osaühingu Kiiu Soon kõigil karjääridel olemas korrastamistingimused ja pooltel mäeeraldistel heaks kiidetud korrastamisprojekt. Üle poolte mäeeraldiste puhul on korrastamisprojekt olemas ka Nordecon AS-il. Ettenägelik kaevandaja on ka AS Kunda Nordic Tsement, kelle Mereäärses savikarjääris jätkub maavara veel rohkem kui sajaks aastaks, kuid korrastamisprojekt on juba koostatud ja mäetööde käigus arvestatakse selle tingimustega.

Kaevandatud alade korrastamisse vastutustundlikult suhtuvaid karjääri ja kaevandamisloa omanikke on veelgi. Eestis on üle 650 kehtiva kaevandamisloa.

Maa-amet teeb aerokontrolli väikelennukiga, millele on monteeritud aerokaamera ortofotode tegemiseks ja laserskanner kõrgusandmete kogumiseks. Mõlemad seadmed töötavad samal ajal, seega saadakse ühest piirkonnast korraga nii fotod kui ka andmed maapinna reljeefi kohta. Korduvate ülelendudega jälgitakse kõrguste muutusi ehk selgitatakse välja, kas kaevandamine on püsinud nii külgmiselt kui ka sügavuti lubatud piirides. Seejärel arvutatakse lendude vahel väljatud maavara maht. Saadud tulemusi võrreldakse kaevandamisloa omaniku esitatud kaevandamise mahu aruannetega, mis on aluseks kaevandamisõiguse tasu arvestustele.

Samuti jälgitakse puistangute püsimist loaga antud mäeeraldise teenindusmaa piires, kaevandatud ala korrastamise edenemist ja muud konkreetse objektiga seonduvat.

2015. aastal kontrollitud 200 mäeeraldisest leiti järelkontrolli vajavaid olukordi 147 juhul. Ehkki rikkumiskahtlusega karjääride osakaal on aja jooksul tõusnud, ei ole kõigi nende puhul tingimata tegu rikkumistega. Näiteks võib väljaspool loas määratud teenindusmaad puistangute ladustamiseks olla naabri ja Keskkonnaameti nõusolek. Süvendustööd väljaspool mäeeraldist võivad aga olla toimunud ehitusloa või muu asjakohase dokumendi alusel. Kuna kaevandatud koguste deklareerimisel on ette nähtud kuni 3-aastane mõõdistusperiood, siis võivad selle aja sees esineda erinevused ka deklaratsioonide ja tegelikult väljatud maavara koguste vahel.

Aerokontrollis leitud rikkumiskahtluste tegelikke asjaolusid kontrollivad Keskkonnainspektsioon, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium, koostatud seletuskirjad on taustaandmetena kasutusel ka Tehnilise Järelevalve Ametis.

Maa-amet jätkab kaevandamistegevuse aerokontrolli ka tänavu. Aastas kulub selleks ligikaudu 200 000 eurot, mis teeb ühe objekti kontrollimise keskmiseks maksumuseks 1000-1300 eurot.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta