Eesti Energia kaevandused müüsid eelmisel aastal üle miljoni tonni põlevkivi kaevandamise käigus tekkivat aherainet ja sellest toodetud killustikku. 2012. aastal toodetud materjali kasutati osaliselt näiteks Jõhvi-Kuremäe tugimaantee ehitusel ja riigile kuuluvate metsateede rajamisel.
- Maamajandus
- Eliis Vennik, Eesti Energia
- 22. aprill 2013
- Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
Lubjakivist koosnevat aherainet saab edukalt kasutada ehitustöödel täitematerjalina, samuti valmistatakse sellest erinevate fraktsioonidega killustikku. Vääveldioksiidi heitmete vähendamiseks kasutatakse killustikku Narva elektrijaamade tolmpõletuskateldes.
„Meie eesmärk on kaevandada võimalikult säästlikult ning seetõttu kasutame ära ka põlevkivi kaevandamisest ülejäävad materjalid,“ ütles Eesti Energia kaevanduste juhatuse esimees Veljo Aleksandrov. “Kaevanduses toodetud killustikku ja aherainet saab kasutada kõikjal, kus on tarvis rajada teid ja platse või muuta näiteks maastiku profiili. Nende materjalide taaskasutamine vähendab vajadust uute lubjakivikarjääride rajamiseks,“ lisas ta.
Enamus 2012. aasta killustikutoodangust – 373 000 tonni – tuli Estonia kaevandusest. Muu hulgas andis killustiku tootmisse möödunud aasta esimesel poolaastal panuse ka Aidu karjäär, kus põlevkivi kaevandamine sama aasta suvel lõpetati.
Ettevõte rajab Aidu endisele karjäärialale koostöös Maidla vallaga omapärase veemaastiku. Varem on uue ilme saanud näiteks endine Kohtla kaevanduse piirkond, kus asuv tööstusterritoorium ja allmaakompleks on praegu populaarne turismiobjekt. Sirgala karjääri kui inimasustusest eemal olevasse piirkonda, on rajatud sõjaväe laskeharjutuste polügoon.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta