Kuuse-kooreüraski kahjustuste laienemine on põhjustanud kahtlusi, et kahjurid levivad piiratud majandustegevusega kaitsealadelt majandusmetsadesse. Selle kontrollimiseks tellis Keskkonnaamet Maa-ametilt Lõuna-Eestit 2016. aastal tabanud tormi räsitud aladest aerofotod. Analüüsist selgus, et kaitsealade vahetus läheduses ei ole üraskikahjusid rohkem kui mujal metsades.

Analüüsi eesmärk oli saada teavet võimalikest kuuse-kooreüraski kahjustustest ennekõike Lõuna-Eesti suurematel kaitsealadel (Otepää looduspark ja Karula rahvuspark) ning nende vahetus ümbruses.    

Kogu lennualast (239 200 ha) moodustas metsa pindala 122 700 ha, millest looduskaitseliste piirangutega metsa pindala on 27 230 ha. Aerofotode analüüsiga tuvastati 1681 kuuse-kooreüraski kahjustatud kuivanud metsaosa, mida oli kokku 351 ha. Keskmine kahjustuskolde suurus oli 0,22 ha. Suurim kahjustuskolle oli 16 ha, mis asub Karula rahvuspargi sihtkaitsevööndis. Lennualale jäänud looduskaitseliste piirangutega metsades oli kahjustuskoldeid kokku 267 ha, mis moodustab 0,98% kõikidest lennualale jäänud looduskaitseliste piirangutega metsadest.

Kaitsealustes metsades oli kuuse-kooreüraski kahjustuste osakaal seotud kaitserežiimiga – mida rangem kaitserežiim, seda suurem oli kuuse-kooreüraski kahjustuskollete osakaal selle kaitsevööndi metsadest. Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverki sõnul on säärased tulemused igati loogilised. „Mida leebem on metsa kaitserežiim, seda rohkem oli võimalusi tormikahjude ja ka varasemate metsakahjustuste likvideerimiseks eri raieviisidega. Tormi kahjustatud metsad pakuvad aga kuuse-kooreüraskile soodsaid levikutingimusi,“ seletab ta. Reservaadi režiimiga metsadest oli kahjustatud 1,73%, sihtkaitsevööndi režiimiga metsadest 1,66% ja piiranguvööndi režiimiga metsadest 0,46%. Väljaspool kaitsealasid oli kahjustuskoldeid 84 ha, mis moodustab väljaspool kaitsealasid olevatest majandusmetsadest vaid 0,09%.

Alates 2016. aastast kuni 2020. aasta oktoobrini on aerofotode lennualale kuulunud piiranguvöönditesse koostatud metsakaitseekspertiisi akte tehtud kokku 791 ha ulatuses. Sellest 578 ha puhul on peamine kahjustaja torm, tormiheide, kuuse-kooreürask või teised tüvekahjurid. Majandusmetsadesse on samas ajavahemikus koostatud metsakaitseekspertiisi akte kokku 4156 ha-le, millest 3418 ha puhul on samad peamised kahjustajad.

„Väljaspool kaitsealasid on üraskikahjusid kümme korda vähem ennekõike seetõttu, et tormi kahjustatud puistud likvideeriti,“ sõnab Olav Etverk. Tänavuste aerofotode põhjal ei saa aga järeldada, et kaitsealadelt levivad kahjustuskolded üle kaitseala piiri majandusmetsadesse – kaitseala piiride vahetus läheduses olid vaid üksikud kahjustuskolded.

Keskkonnaamet võrdles ka perioodil 2016–2020 kõikide Eesti kaitsealade lähiümbruses (500 m) teostatud üraskikahjustuste ekspertiiside mahtu mujal majandusmetsades teostatud ekspertiisidega. Analüüsist selgus, et ekspertiiside ja kahjustuste maht on nendel aladel sarnane –  see kinnitab, et kaitsealade läheduses asuvad metsad ei ole üraskiga rohkem nakatunud kui majandusmetsad.

Kuuse-kooreüraski massilise leviku ennetamiseks on majandusmetsades tõhusaim viis tormikahjud kohe pärast tormi likvideerida. Seda ennekõike viljakates kasvukohtades kasvavate üle keskealistes kuusikutes, mis on kuuse-kooreüraski kahjustustele kõige vastuvõtlikumad. Kaitsealadel lähtutakse aga kaitse-eesmärgist. Looduslikule arengule jäetud kaitsealade osades tuleb lähtuda kaitse-eesmärkidest ja kuuse-kooreüraskit võtta kui ühte looduslikku tegurit.

Keskkonnaamet jätkab 2016. aasta endistel tormialadel kuuse-kooreüraski seirega ja annab vajadusel metsaomanikele soovitusi üraskikahjustuste likvideerimiseks. Koostöös Eesti Maaülikooli teadlastega on praegu koostamisel ka täpsemad juhendid kuuse-kooreüraski massilise leviku takistamiseks.

Tutvu aerofotode analüüsi kokkuvõttega (1001.46 KB, PDF) Keskkonnaameti kodulehel. Kahjustuskolded on märgitud kaardile mustade täppidena (241.5 KB, JPG).

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta