Kliimaaktivisti ja ühiskonnategelase Terje Põvvati sõnul lähtub erametsaliit valedest eeldustest, kui süüdistab keskkonnaametit kaitsealadel levivate üraskikahjude ignoreerimises.

Kliimaaktivisti ja ühiskonnategelase Terje Põvvati sõnul lähtub erametsaliit valedest eeldustest, kui süüdistab keskkonnaametit kaitsealadel levivate üraskikahjude ignoreerimises.

"Erametsaliit võttis faktoloogiast üle vaid selle informatsiooni, mis meeldis, muu aga tembeldas kallutatuks ning mängis tähendusruumidega," ütles Põvvat. "Kevadine metsamajandajate tees seisnes selles, et kaitsealadelt tulevad üraskid majandusmetsi laastama. See eksitus sai keskkonnaameti lennuvaatlustega ümber lükatud. Ja kui metsamehed küsivad, kas kaitsealade kaitse-eesmärgid on täidetud, siis tulekski neil läbi lugeda nii kaitse-eesmärgid kui ka möödunud kahe perioodi kaks metsanduse arengukava selle koha pealt, kus on juttu looduslikul arengul metsakaitsealade esinduslikkusest. Pärast seda ei tohiks enam midagi selgusetuks jääda."

"Teine fundamentaalne möödarääkimiste koht tuleneb sellest, et metsakasvatajatesse on juurdunud sügavale mulje, nagu nemad looksid metsa. Nagu ilma nende tegevuseta metsa ei oleks. See on sügavalt ekslik arusaamine," nentis Põvvat. "Mets algas iseorganiseerunud ürgmetsast, mida inimtegevus omamoodi suunatud häiringutega on sobivamate puiduliikide ja sortimentidega majandusmetsa suunas kujundanud on. Kuid inimtegevus pole metsadest kõrvaldanud metsaökosüsteemi toimimise aluseid."

"Kui üraskitest rääkida, siis seda sai korratud lõpmatuseni, et metsa sekundaarsuktsessioonis loodusliku harvenduse staadiumisse jõudnud kaitsealadel see niimoodi ühekordselt üle käibki: liigilise, vanuselise ja rindelise mitmekesisuse kujunemisel jäävadki osad puuisendid teistele alla ja surevad. Ja kuuse-kooreüraskitel on siis toidulauda neis kooslustes, kus kuuske liiga palju kasvama hakkas või pandi. Järvselja põlismetsakvartalis ja teistes põlismetsades enam sellist asja ei näe," rääkis Põvvat.

"Täna meil Eestis ürgmetsi ei ole, kuid on metsad, kus pärast otsese inimmõju lakkamist on tekkinud taas areng kliimakoosluse suunas. Osa inimmõju lõppemise järgseid metsi on jõudnud ka põlismetsa staadiumisse. Suur hulk ongi just loodusliku harvenduse etappi läbimas," selgitas Põvvat. "Majandusmetsa ei lasta mitte kunagi suuremahulise loodusliku harvenduseni kasvada ja harvenduse teeb inimene ise erinevaid raieliike kasutades. Ilmselt ka siit tuleneb metsakasvatajate vähene kogemus metsasuktsessiooni nägemisel ja mõistmisel. Ja seda looduslikku harvendust siis kiputaksegi tõlgendama selliselt, et mets läheb ilma raiumata hukka."

"Kui metsamajandaja räägib, et raiesmik on ajutine etapp majandusmetsa kasutus-kasvatusringis – mida ta ka on –, siis looduslik harvendus loodusmetsa sekundaarsuktsessioonis on samasugune ajutine arenguetapp kaitsealadel enne kliimakskoosluse väljakujunemist," ütles Põvvat. "Aga kui räägitakse loodusliku harvenduse ajal metsas liikumise raskustest, siis toon võrdluseks, et kõige ebameeldivam metsakorilasele liikumiseks on valgustusraiejärgne noorendik. Lisaks põlvekõrgusel lebavatele puudele on mitmel pool ka maa seest turritavaid tüvejuppe, millele kukkuda nagu pole mõnus. Taas ju ajutine nähtus."

"Ehk selliseid visuaalselt ebameeldivaid ajutisi nähtusi leiame ka majandusmetsas ja ehk nende analoogide kaudu saab ka metsa looduslikku arengut metsakasvatajatele selgitada. Ja rääkida ikka edasi, et looduslikul arengul ja metsa majandamisel on mitmeid sarnasusi, kuid on ka erinevused. Ehk metsamajandaja raieloogika tuleb looduslikul arengul metsas ära unustada. Majandusmetsas on aga metsaökosüsteemi toimimisega vaja endiselt arvestada,” märkis Põvvat ja soovitas täbaraks kiskuvates metsandusdialoogides välja otsida maaülikooli metsateadlaste tööd.

"Sealsed teadlased pole näiteks kunagi kaitsealuste metsade vajadust kahtluse alla seadnud. Nende arvutuses selles osas on samasugused nagu Asko Lõhmusel. Ka Veiko Uri on öelnud, et mets saab ka ilma inimeseta hakkama. Tullus on käsitlenud püsimetsanduse teemat. Neil on head tööd kaitsemetsade majandamisviiside kohta," loetles Põvvat. "Tuleb võtta nende tööd ja rutiinselt ka neid argumentidena välja käima hakata ja viitama. Ja veel parem, kui tekitame nende argumentide sünergiat ka ökoloogide töödega."

Metsaomanikud nimetasid 2020. aasta tegematajätmiseks puuduliku metsakahjustuste seire, tunnustuse pälvis aga metsatulude maksusoodustus.

"Tänavusügisese Rally Estonia rajalt toimunud otseülekannete kaudu sai Lõuna-Eesti metsades laialdaselt levinud üraskikahjustustest ülevaate terve maailm, kuid muutuva kliima tingimustes peame valmis olema ka muude kahjustajate võimalikuks levikuks. Loodame, et keskkonnaameti suvine aerofotode analüüs oli vaid esimene samm metsakahjustuste seire olukorra parandamiseks, see valdkond nõuab koordineeritud lähenemist ja pikka vaadet," rääkis metsaomanike esindaja Andres Talijärv.

Põvvat nentis, et on mõnevõrra kummaline seada keskkonnaameti aerofotode analüüs kahtluse alla pelgalt väitega, et ralli ajal sai igaüks mõnda kuivanud kuuske teeserval näha.

"On selge, et teeservades ja teede läheduses on kraavid, mida on värskelt renoveeritud. Kuused aga ei talu üldse keskkonnatingimuste muutust enda läheduses," kommenteeris Põvvat. "Heitlikud ilmad, üleujutused, põuad ja tulemata jäänud talved kindlustavad veidi haigetele kuuskedele juba tõsisemad haigestumised. Mida enam looduse isereguleeruvusse sekkuda, seda enam ajame loodusliku süsteemi paigast ära."

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta