Keskkonnaamet on asunud pesitsusaegseid raieid peatama inimeste teadete peale, ja seda kõikjal, mitte ainult esimese ning teise kategooria elupaikades.

MTÜ-le Eesti Metsa Abiks (EMA) saadetud kirjas vastas keskkonnaamet selgelt, et nad peatavad raied igal pool, mitte ainult ainult esimese ja teise kategooria liikide elupaikades. Amet on seisukohal, et kuigi looduskaitseseadus annab aluse raiete peatamiseks, ei anna ta alust metsateatise registreerimisest keeldumiseks. Pesitsusaegset metsaraiet märgates tuleb kõigepealt helistada numbril 1247 ja edasi uurida juba ameti infomeililt, kas raie peatati ja süüteomenetlust alustati.

Looduskaitseseadusest tuleneb kohustus tahtlikult mitte hävitada ja kahjustada ning kõrvaldada linnupesi ja -mune. Samuti keelab seadus lindude tahtliku häirimise – eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Üheselt mõistetav ning  imperatiivne kohustus kehtib seejuures kõigile, mitte ainult metsatööde tegijaile. Kohustusest kinnipidamist kontrollib keskkonnaamet.

“Kuigi metsa- ja puidutööstus on aastaid promonud seisukohta, nagu ei kahjustaks kevadsuvised raied ega tahtlik lindude härimine linnupopulatsioone, näitavad teadusuuringud sootuks muud. Keskkonnaministeeriumi tellimusel Tartu ülikoolis tehtud analüüs näitab, et erametsades hukkus 2017. aasta kevadsuviste raiete tõttu vähemalt 71 000 linnupoega ja aasta hiljem vähemalt 84 000,” ütles BNS-ile Keskkonnateabe Ühenduse analüütik Terje Põvvat, viidates uuringule pealkirjaga „Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed”.

“Kõige hävitavamalt mõjub linnustikule kevadsuvisel perioodil lageraie, mille käigus hävivad nii maapinnal, põõsastikes, puuõõnsustes kui ka võrades pesitsevate lindude munad ja lennuvõimetud pojad,” selgitas Põvvat.

Euroopa Kohtu ühest tänavusest lahendist järeldub, et linnudirektiivi järgimiseks peavad kõik liikmesriigid, sealhulgas Eesti, jõustama raierahu ka neis metsades, kus ei ole tuvastatud kaitsealuseid liike.

Lindude tahtlik häirimine pesitsemise ja poegade kasvatamise ajal on lubatud üksnes hädakaitseks, lennuohutuse huvides või oluliste põllumajanduskultuuride või muu olulise vara kahjustamise vältimiseks. Sätestatud keeldu tuleb metsatööde tegijal järgida. Ühtlasi peab keeldu silmas pidama ka riik, kui ta raietöödeks loa väljastab.

Looduskaitseseaduse ja linnudirektiivi järgimiseks on EMA hinnangul vaja raielubadesse lisada kõrvaltingimus, mis lubaks raiet kuupäevaliselt üksnes väljaspool lindude üldist pesitsusaega. Ühenduse sõnul jääb keskkonnaametil vajaka suutlikkusest rikkumisi menetleda, mainitud kõrvaltingimuse lisamine raielubadesse aga vähendaks kindlasti toimepandavate rikkumiste hulka.

MTÜ Päästame Eesti Metsad (PEM) märgib, et kuigi linnurahuteema kujutab endast iga-aastast muret kõikidele loodusest hoolivatele inimestele, pole keskkonnaministeerium kuulda võtnud ka õiguskantslerit.

“Looduskaitseseadusest sõidetakse täpselt samamoodi jõuga üle, nagu sõidetakse üle raietööde käigus pesast välja kukkunud linnupoegadest,” ütles Põvvat. “Neist mõnede surm on kiirem, kuna nad lähevad kohe läbi harvesteri lõikepea. Kõige halvemini läheb neil linnupoegadel, kes jäävad langile abitult vanemaid appi hüüdma – nad surevad kas nälga või langevad mõne röövlooma saagiks. See kannatuste jada võib linnupoegade jaoks kesta päevi.”

“Kui märkate 15. aprilli ja 15. juuli vahel toimunud või toimuvat raietööd, kus on kasutatud metsatehnikat, tuleb helistada keskkonnaameti numbril 1247 või kirjutada neile aadressil 1247@112.ee,” kutsus PEM kodanikke üles sekkuma. “E-mailis tuleb teada anda võimalikust looduskaitseseaduse § 55 lõige 6-1 rikkumisest – kahtlustuse järgi toimub pesitsevate metsalindude tahtlik häirimine ja tapmine, samuti nende pesade hävitamine.”

Teadlased on kindlaks teinud, et Eestis pesitseb 229 linnuliiki, kellest üle saja on metsalinnud. Ühel hektaril metsasel alal pesitseb keskmiselt kolm-neli paari linde. Loodus- ja põlismetsades aga on pesitsejaid keskmiselt 11 paari hektari kohta.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta