Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvuspargid loodi 1993. aasta detsembris.

Karula rahvuspargi eesmärk on Kagu-Eesti tüüpilise metsa ja järvederohke kuppelmaastiku ning koosluste kaitse ja Lõuna-Eesti maakultuuri taaselustamine. Ligikaudu 70% Karula rahvuspargi territooriumist katab mets, kus esindatud on enamik Lõuna-Eestile iseloomulikke kooslusi.

“Väga oluline on rahvuspargi koostöö kohalike elanikega, keda haaratakse kaasa kaitseala tegevustesse eelkõige külastusrajatiste hooldamisel, giiditöös ja maastike hooldamisel,” ütles Riikliku Looduskaitsekeskuse peadirektor Jaanus Tuusti.

Karula rahvusparki on rajatud parki tutvustav ekspositsioon, õppe- ja matkaradu ning laagripaiku. Valminud on majutushoone. Samuti on rahvuspark osalenud mitmetes rahvusvahelistes projektides, mis on piirkonda toonud niiduhooldustehnikat ja kariloomi, arendanud loodushariduslikku tegevust ja koostööd kohalike elanike vahel. Pidevalt ilmub infoleht “Tarupettäi” ja korraldatakse loodust ja pärandkultuuri tutvustavaid õppepäevi.

Vaata ka www.karularahvuspark.ee

Soomaa rahvuspargi eesmärk on kaitsta Vahe-Eesti lõunaosale iseloomulikku loodus ja-pärandkultuurimaastikku. Soomaa Rahvuspark kogupindalaga 390km² moodustati viie eraldiseisva raba- ja luhaökosüsteemide kaitseks rajatud kaitseala baasil, mis paiknevad Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas. Soomaale jäävad suured sood, neile lisanduvad puis- ja lamminiidud ning metsad.

Oma pea puutumatute rabamassiividega on Soomaa ühe Euroopa vanima maastikutüübi näidisala, mille kujunemine sai tinglikult alguse 10222 aastat tagasi, kui Balti jääpaisjärv murdis endale tee ookeani, vabastades Lääne- Eesti ja ka Soomaa ala vee alt.

“Soomaa üheks eriliseks looduslikuks iseärasuseks on ulatuslikud ja pikaajalised üleujutused, mis on ainulaadsed kogu Põhja-Eruroopas ja mida võib jälgida praegugi,” ütles Tuusti.

Vaata ka www.soomaa.ee

Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul ja selle eesmärk on kaitsta siinseid rannikukooslusi ja rikast merepõhja elustikku, lisaks saari rikkaliku merelinnustikuga. Ligi 75% 180km² suurusest rahvuspargist moodustab laiduderikas meri enam kui 100 saarega. Siinset loodust iseloomustab mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suuremad hallhülge lesilad Eestis ning huvitav merepõhja fauna.

Vilsandi rahvuspargi eellaseks on 1910. aastal moodustatud Vaika loodusreservaat, mis on ühtlasi Baltimaade vanim kaitseala. Vaika saare kaitse alla võtmise algatas suur loodusesõber, Vilsandi majakavaht Artur Toom. “Tänu tema jõupingutustele võime 2010. aastal tähistada juba 100 aasta möödumist Eesti looduskaitsealade moodustamise algusest," ütles Jaanus Tuusti.

Vaata ka www.vilsandi.ee

Sarnased artiklid