Karulauk, ladinakeelse nimetusega Allium ursinum, on söödavatest taimedest üks esimesi kevadekuulutajaid. Karulaugulehtede väärtus seisneb suures koguses C-vitamiinis - karulaugus on enam C-vitamiini kui sidrunis. Küüslaugumaitselised vitamiinirikkad karulaugulehed sobivad ideaalselt salatisse, pestosse, maitsevõisse, aga ka suppide, pasta-, riisi- ja kartulitoitude maitsestamiseks.
Karulauk, ladinakeelse nimetusega Allium ursinum, on söödavatest taimedest üks esimesi kevadekuulutajaid. Karulaugulehtede väärtus seisneb suures koguses C-vitamiinis - karulaugus on enam C-vitamiini kui sidrunis. Küüslaugumaitselised vitamiinirikkad karulaugulehed sobivad ideaalselt salatisse, pestosse, maitsevõisse, aga ka suppide, pasta-, riisi- ja kartulitoitude maitsestamiseks.
Karulauk on 15-40 cm kõrgune mitmeaastane rohttaim, millest toiduks sobivad nii taime lehed kui sibulad. Õige aeg karulaugu lehtede korjamiseks on aprilli- ja maikuus, mil taim veel ei õitse. Tasub olla ettevaatlik, kuna karulaugu lehed sarnanevad mürgiste maikellukese lehtedega; karulaugu saab kindlaks teha tugeva küüslaugulõhna järgi.
Karulaugu lehtedel on mitmeid raviomadusi, samuti saab karulauku süües ennetada haiguseid. Karulaugulehti on kasutatud rahvameditsiinis skorbuudi (C-vitamiini vaegus) raviks. Kuna suured C-vitamiini doosid aitavad leevendada palavikku ja külmetushaiguseid, kasutatakse karulauku ka nende raviks. Karulauku kasutatakse veel ateroskleroosi, kõrge vererõhu ja kõhuhädade korral. Karulauk on organismi puhastava toimega, mis aitab rohke tarbimise korral organismil vabaneda nii pärmseenest kui ussnugilistest. Karulauk on isu tõstva toimega. Karulauk ei sobi inimestele, kel on maohaavandid.
Kuna karulaugu tervislikkus seisneb suures kogusest C-vitamiinis ja eeterlikes õlides, tasub karulauku toiduks tarvitada enim toorelt. Pikemal kuumutamisel hävib taimest olulisel määral C-vitamiini, maitset ning aroomi. Just seetõttu on parem, kui kuumadele toitudele lisada karulauk vahetult enne valmimist. Karulaugulehti saab ka kuivatada, kuid kuivatades kaob karulaugu maitseküllus.
Karulaugu kasvukohad on põhiliselt Põhja- ja Lääne-Eesti niisked salumetsad, samuti kasvab karulauku saartel. Oluline on teada, et karulauk on III kaitsekategooriasse kuuluv looduskaitsealune taim. III kaitsekategooriasse on looduskaitseseaduse järgi arvatud liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka. Kui I ja II kategooria kaitsealuste taimede korjamine on seadusega täielikult keelatud, siis karulauku kui III kaitsekategooriasse kuuluvat taime on keelatud hävitada ja loodusest korjata ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selle elupaigas.
Oma pere tarbeks kimp karulaugulehti korjata on kooskõlas õigusnormidega. Õigusnormidest hoolimata oleks parem metsas kasvav karulauk korjamata jätta, sest kui igaüks võtab natuke, siis kokku võib teha palju kahju.
Poes müüakse ka karulaugu seemneid, millest saab sobivas kasvukohas ise karulaugutaimi kasvatada.
Retsepte karulaugust:
Artikkel ilmus esimest korda 26.04.2010.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
