Eestis tekib igal aastal kümneid tuhandeid tonne klaaspakendiprügi, mis tuleb suunata ringlusesse. Kuidas aga toimib klaasi taaskasutus ning miks on oluline klaaspakendeid õigesti sorteerida? Mis saab klaaspakendist pärast äraviskamist, kas uus pakend, ehitusmaterjal või hoopis muusikateos? Pakendiringluse juhatuse liige Alder Harkmann selgitab protsessi ja jagab näpunäiteid, kuidas igaüks saab aidata kaasa ressursisäästlikumale tulevikule. Produtsent Raul Ojamaa kutsub aga üles klaaspakendeid konteinerisse viima, et saaks sündida uus elektroonilise muusika teos.

“Klaaspakend on eriline materjal, kuna seda saab lõputult ümber töödelda ilma kvaliteeti kaotamata. Head materjali pole mõtet raisku lasta – klaaspudelitest ja -purkidest saab hõlpsasti teha uusi tooteid, säästes sellega loodusressursse,“ selgitas Harkmann.

Klaas on üks jätkusuutlikumaid pakendimaterjale, kuna see on 100% taaskasutatav  ja ei kaota ümbertöötlemisel kvaliteeti.

“Probleemiks on aga see, kui klaaspakend visata segaolmesse mitte spetsiaalsesse klaaspakendi konteinerisse. Valesti sorteerimisel ei jõua klaaspakend ringlusesse ega taaskasutusse. Nii võib klaasprügi jõuda ladestusaladele või põletusse, mis tähendab väärtusliku materjali kaotsiminekut ja suuremat keskkonnakoormust,” selgitas pakendiringluse juhatuse liige.

Peale konteinerisse viskamist saab klaaspakend uue elu

Kui klaaspudel või purk ettenähtud pakendikonteinerisse jõuab, algab selle ringlussevõtuprotsess.

“Kogumisringilt liiguvad klaaspakendid sorteerimistehasesse, kus need eraldatakse värvide järgi. Näiteks läbipaistvast, kirkast klaasist tehakse Järvakandis uusi pudeleid ja purke,” rääkis Harkmann.

Lisaks uutele pakenditele leiab ümbertöödeldud klaas kasutust ka ehitusmaterjalides: näiteks betoonplokkides, kergkillustikus ja klaasvillas. Sõltuvalt lõpptootest töödeldakse materjali vastavalt  – uute pudelite ja purkide tarbeks sulatatakse klaas üles ning vormitakse vastavalt vajadusele, kuid näiteks betoonplokkide tootmiseks klaas peenestatakse, et sellest saaks betoonploki sisend.

Suures mahus toimub klaasi ümbertöötlus siinsamas Eestis, kuid osa materjalist suunatakse ka teistesse riikidesse.

“Materjalide turg toimib vastavalt vajadustele ja võimalustele, kuid Eestis on klaasi ringlussevõtt heal tasemel ning suur osa klaasist saab siin uue elu,” rõõmustas Harkmann.

Ligi veerand klaaspakenditest ringlusesse ei jõua

Eestis tekkis 2022. aastal tekkis 39 427 tonni klaaspakendit, millest ringlusesse suunati 30 185 tonni. Kuigi suur osa klaasist leiab uue kasutuse, satub sellest endiselt märkimisväärne hulk vale sorteerimise tõttu valedesse jäätmevoogudesse.

Harkmanni sõnul on suurim väljakutse inimeste teadlikkus ja harjumused. Kuigi viimasel ajal on sorteerimisoskus paranenud, satub liiga palju klaaspakendit endiselt olmeprügisse.

„Oluline on, et inimesed viiksid oma klaaspudelid ja -purgid alati selleks ettenähtud konteineritesse, et need saaksid ringluse abil uue elu saada,“ rõhutas ta.

Helisalvestav klaaspakendikonteiner Telliskivi Loomelinnakus

Et juhtida tähelepanu klaaspakendite sorteerimise olulisusele, asub 19. märtsini spetsiaalne helisalvestav klaasikonteiner Telliskivi TLN pargi serval, kohe M-hoone läbikäigu läheduses, kus külastajad ja linnaku ettevõtted saavad oma klaaspakendid konteinerisse visata ja panustada sellega uue muusikapala sündi. Seejärel liigub konteiner Eesti suurimasse ärilinnakusse Ülemiste City’sse.

“Klaasi helid sümboliseerivad nii purunemist kui ka taaskasutust, mis on väga tugev metafoor ringlussevõtule. Minu eesmärk on panna need helid muusikaliselt elama, et need ka   edaspidi meenutaksid – klaaspakend peab jõudma ringlusesse,” sõnas Eesti kitarrist ja produtsent Raul Ojamaa.

Telliskivi TLN üürisuhete juht Katrina Šokman lisas, et kuna jätkuvalt näitab Eesti statistika, et klaas ei jõua spetsiaalsetesse konteineritesse, mis aitaks klaasi taaskasutada, siis tulem sorteerimise praktikaid  muuta arusaadavamaks ja ligipääsetavamaks:

„Inimeste valmisolek sorteerida küll on kasvanud, aga sageli ei teata, kuidas seda õigesti teha. Tähelepanu suurendavad algatused aitavad keskkonnasõbraliku käitumise siduda loovuse ja tehnoloogiaga, muutes sorteerimise positiivseks kogemuseks.“

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta