Riigikogu arutab täna Keskkonnaministeeriumi ettevalmistatud seaduseelnõu, mis toob igapäevaellu olulisi muutusi. Neist üks rohkelt kõneainet pakkunud ja meid kõiki puudutav nõue on, et biojäätmeid peab kõikjal Eestis saama hiljemalt 2023. aasta lõpust tekkekohal ära anda.  Kohalikele omavalitsustele antakse õigus tühjendada täitunud pakendikonteinereid ja hiljem kulu vastutajalt sisse nõuda.

 

„Pole saladus, et meie jäätmevaldkond vajab korrastamist,” nentis keskkonnaminister Tõnis Mölder. “Viimastel aastatel on jäätmete teema parlamendis soiku jäänud. Nüüd tuleb sammhaaval taastada usaldus ringmajanduse vastu ja selleks peab jäätmete liigiti kogumine muutuma lihtsamaks ja mugavamaks.“

Minister selgitas, et biojäätmete liigiti kogumine on olnud kohustuslik ka varem, kuid seni pole kohalikud omavalitsused pidanud tagama nende tekkekohal äraandmise võimalust või on seda teinud vaid alates teatava arvu korteritega majade puhul. Seetõttu satub liiga palju biojäätmeid näiteks pakendi hulka, mis omakorda muudab keeruliseks taaskasutuse või ringlusesse saatmise.

Lisaks täpsustatakse ka kohalike omavalitsuste võimalusi seoses pakendijäätmete kogumise ja avalike pakendikonteinerite heakorra tagamisega. Seadusemuudatus annab muuhulgas kohalikele omavalitsusele õiguse tühjendada üle ajavaid pakendikonteinereid ning hiljem kulu vastutajalt sisse nõuda. „Enne, kui omavalitsus konteinerit tühjendab või selle ümbrusest pakendijäätmete äraveo korraldab, tuleb anda taaskasutusorganisatsioonile võimalus kohustuste täitmiseks,“ märkis Mölder.

Riigikogus täna teisel lugemisel oleva jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muudatusega on kavas ka seada olmejäätmete ringlussevõtule järgmiseks 15 aastaks uued, ambitsioonikamad eesmärgid.

Aastaks 2025 tõuseb olmejäätmete ringlussevõtu ja korduskasutamiseks ettevalmistamise sihttase 55 protsendini, aastaks 2030 60 protsendini ning aastaks 2035 tuleb olmejäätmeid ringlusesse võtta juba 65 protsenti. Uued sihtarvud seatakse ka pakendijäätmete ringlussevõtule, mis peab hiljemalt aastaks 2030 tõusma 70 protsendini. Samuti seatakse piirangud liigiti kogutud olmejäätmete ladestamisele ja põletamisele. Aastaks 2035 tuleb vähendada olmejäätmete ladestamist vähemalt 10%-ni üldkogusest. 2019. aastal ladestati 17%  olmejäätmetest.

Kui seadusemuudatus täna teise lugemise läbib, saab see ilmselt Riigikogus nädala pärast kolmandal lugemisel vastu võetud.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta