Maailma riigid, Eesti nende seas, otsivad võluvitsa, mis elavdaks majandust. Eesti Arengufond on kokku pannud „Valge paberi" ettepanekutega majanduskriisi ületamiseks. Ühe võimalusena näevad eksperdid ettevõtete suuremat keskendumist säästva energeetika ja keskkonnatoodetele. Ettepanekuid tutvustab Eesti Arengufondi majandusekspert Siim Sikkut.
Eesti töötleva tööstuse tulevikku käsitlenud seires „Tööstusvedurid 2018“ jõudsime järelduseni, et kahelt alalt võiks pikemas plaanis suurimat kasvu leida: keskkonna- ja säästva energeetika tooted ja seotud teenused ning tervise- ja heaolutooted seotud teenustega. Just need valdkonnad joonistuvad kõige tugevamalt välja, kui analüüsida globaalseid turgude trende. Neis suundades võiks ka Eesti majandusega liikuda.
Keskkonnatoodete alal kinnitavad seda järeldust ka hiljutised arengud, mis viitavad, et globaalse majanduskriisi lahendusena võib sündida „suur roheline kokkulepe“. Riikide majanduste stimuleerimine on toimumas peaasjalikult läbi keskkonna- ja energiasäästlikkuse kasvatamiseks tehtavate investeeringute, eriti USAs. See aga tähendab turgu ja kasvu kõigile nende valdkondadega seotud ettevõtetele.
Säästva energeetika ja keskkonnatoodete all mõtleme selliseid tooteid, mis võimaldavad ennetada või mahendada keskkonnamuutusi ja seniste energiaallikate ammendumist – või on lihtsalt keskkonnasõbralikuma mõjuga. Teisisõnu, need tooted aitavad kaasa näiteks energiasäästule, pakuvad võimalusi alternatiivenergeetikaks, vee- ja jäätmemajanduse arendamiseks, reostuse vältimiseks ja likvideerimiseks. Sel eesmärgil saab luua ja valmistada masinaid-seadmeid, elektroonikat, konstruktsioone, ehitusmaterjale, spetsiifilisi keemiatooteid, plaste jne (isegi tekstiile). Ka mööbel saab olla keskkonnasõbralik või aidata ennetada kliimamuutust, kui on toodetud säästlikult ja sobivatest materjalidest.
Isegi praeguste keeruliste majandusaegade kiuste on see valdkond kasvamas ja suuri ärivõimalusi toomas. Just keskkonna- ja säästva energeetika toodete-teenuste alalt ennustatakse isegi järgmist suurt börsimulli.
Keskkonnatoodete turg oli juba 2005. aastal 20 Eesti majanduse kogumahtu ning arvatakse mitmekordistuvat eelseisva 10 aastaga. Enamik turumahust kuulub arenenud riikidele, kuid kuhjuvate keskkonnaprobleemide tõttu jõuab nõudlus nn arenevates majandustes (eriti Hiina) jõudsalt järele. Seejuures on endiselt tegu kujuneva turuga, kuhu sisenemisvõimalusi on piisavalt ning konkurents pole veel tihe. Kuigi paljud maailma ettevõtted ja riigid on samas suunas rühkimas, jaguks neis valdkondades palju tööd ja äri ka Eesti ettevõtetele.
Eestis on keskkonnatoodete alal esimesed ärialgatused ja kogemused juba olemas. Suurimad näited on tuuleenergeetika alalt – ABB toodab Eestis generaatoreid ja BLRT generaatorite kandekonstruktsioone. Äriideid ringleb kuni ökomööblini välja.
Paraku on tegu siiski pigem üksiknäidetega, kuid turud ongi alles tärkamas. Eesti ettevõtetel tasub tähele panna, et just meie külje all on maailmatasemel keskkonnatoodete tootjad. Soome ja Rootsi on sel alal maailma esirinnas ja miks ei võiks Eesti sealtkaudu uusi välisinvesteeringuid ja ekspordivõimalusi, ka koostööd arendusalal saada.
Eduks tuleks ettevõtetel leida oma konkurentsieelised ja eristumisalad, nišid. Et neid kümne aasta pärast omada, tuleb täna toimetama hakata. Praeguses majandusolukorras pole vanade liistude juurde jäämine nagunii reaalne või majanduslikult mõistlik. Seda enam tasuks keskkonnatoodete valdkonna peale mõelda!
Arengufond näeb selget võimalust, et kümne aasta pärast võiks keskkonna ja säästva energeetika toodete ja teenuste valdkond olla Eesti majanduse ja tööstuse üks mootoreid.
Allikas: 
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
