Pungil täis prügikott sisaldab liiga tihtilugu rohkem õhku kui sisu. Prügikott tundub kogult suur, kuid tõstes pole kaalu ollagi. Tasub meeles pidada, et tegelikult me maksame olmeprügi äraveol prügi mahu, mitte kaalu eest.

Kuidas toimida nii, et prügikott tühjem oleks? Vastus on lihtne. Enamuse meie tavaelus tekkivas prügist moodustavad pakendid.  Pakendeid kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks kauba olelusringi vältel. Tarvitatud pakend on aga ese, mille seest tarvitatu on lahkunud. Me saame vähendada prügi mahtu siis, kui pakendid enam ei sisalda tühjust, vaid on omakorda kokku pakitud. Kindlasti tasub pakendeid ka sortida.

Kuidas pakendite mahtu vähendada?

Pitsakarp. Pitsakarp tuleb lahti harutada pitsa välja võtmise koha vastasküljest. Seejärel saab karbi kokku suruda kahe papitüki paksuseks. Papi ja paberi konteinerisse mahub pitsakarpe väga palju. Muidugi, kui teil on käepärast võtta ahi, lõke või kamin, kus karpe põletada, siis võite ka seda teha. Veelgi keskkonnahoidlikum on ise kokaks hakata ja pakendit üldse mitte kulutada. 

Plastpudel. Kui plastpudelil pole pandipakendi märki, võib selle lihtsalt kokku suruda. Eelnevalt peab olema kork eemaldatud. Pudel peab olema loomulikult tühi.

Plastist toidukarp. Nagu plastpudeli, nii võib ka plastist toidukarbi kokku suruda. Kui mahub, võib karbi pooled paigutada üksteise sisse. Kui karpidele jalaga peale astuda, säästab ruumi veelgi.

Tetrapakend. Kui jook joodud, siis võtke pealt kork ja harutage lahti pakendi alumine osa. Tulemuseks saate lapiku pakendi. Tetrapakendit ei tohi koldes põletada.

Saia või leiva kilekott. Neid võib lihtsalt kokku rullida. Võib aga ka kolmnurkselt kokku voltida. Kui peres on lemmikloom, kes õues käib ja kelle kakat tuleb kokku korjata, siis passivad õhukesed kilekotid ka selleks otstarbeks.

Paberist ja papist karbid - need saab lihtsa vaevaga otstest avada ja seejärel kokku suruda. Sellisel moel ei võta nad enam nii palju ruumi.

Kui on ühesuguseid pakendeid, siis tasub neid panna üksteise sisse.

Meie prügikott jäi oluliselt kõhnemaks. Pidevalt pakendeid kokku voltides avastad peagi, et prügikott või prügikast ei täitugi nii kiiresti ja ei ole ebameeldivat kohustust seda igal hommikul välja viia.

Huvitav teada!

2010. aasta detsembris avaldas Riigikontroll pakendikäitlejaid kritiseeriva auditi „Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise tulemuslikkus“, mille hinnangul ei ole tekkivate olmejäätmete probleemiks tänapäeval mitte nende kaal, vaid hoopis nende maht. Auditi hinnangul moodustavad kodumajapidamise pakendijäätmed 34% segaolmejäätmete massist ja kuni 60% mahust. See tähendab, et üle poole prügikastist on täidetud äravisatud pakenditega.

Kuidas kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid õigesti sortida, seda tasub lugeda Bioneeri jäätmete sortimise juhendist.  Suurema huvi korral tasub tutvuda keskkonnaministeeriumi jäätmeteabe leheküljega.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta