Veerand Eesti elanikest plaanib sel sügisel reisi välismaale. Reisiplaanide kõrval kerkib aga üha sagedamini küsimus: mis saab siis, kui broneeritud hotell ei vasta ootustele. Kas reisikindlustus tuleb appi või tuleb probleemi lahendada muul viisil? 

Enam kui kahe kolmandiku Eesti elanike jaoks on üks olulisemaid kriteeriume reisi broneerimisel selle hind, selgus If Kindlustuse ja KOG Institute poolt läbiviidud küsitlusest. Ent vaid kõige soodsamat hinda jahtides, võib kohapeal ees oodata ebameeldiv üllatus, kus hotell erineb reklaamfotodel nähtust või ei vasta broneeringus lubatule. Seejuures on oluline teada, et taoline juhtum ei kuulu reisikindlustuse kaitse alla.

„Sellisel juhul on tegemist tarbijakaitse teemaga, kus vastutavaks pooleks on reisikorraldaja või hotell ise. Seetõttu tuleb enne reisi broneerimist teha väga hoolikas eeltöö, et mitte kohapeal olukorras pettuda,“ selgitas If Kindlustuse isikukahjude vanemkäsitleja Kait Raudsepp. 

See tähendab, et kui toas on kulunud mööbel, toidukvaliteet kehv või bassein on väiksem kui piltidel, tuleb lahendus leida esmalt reisikorraldaja kaudu. Vajadusel saab abi küsida ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist ning kohapealne olukord tuleks kindlasti fikseerida. 

Millal reisikindlustus aitab? 

„Meie kogemus näitab, et kõige sagedamini pöördutakse reisilt tulles just tervisega seotud kulude ja pagasiprobleemide tõttu. Kui need peaks jääma inimese enda kanda, võib puhkus kujuneda kümneid kordi kallimaks, kui algselt plaanitud. Näiteks keskmine pagasihüvitis on tänavu ulatunud 355 euroni ning keskmine tervisekulutuste summa lausa 449 euroni. Seega tasub reisi planeerides kindlasti soetada ka kindlustus,“ lisas ta. 

Reisikindlustus katab eelkõige ootamatuid ja ettenägematuid juhtumeid, näiteks reisitõrked, kui lend hilineb, tühistatakse või pagas hilinemise, kadumise või kahjustada saamise. Lisaks ka haigestumine või õnnetuse välismaal ning selle kui tuleb ootamatult poole reisi pealt koju pöörduda. 

Kuigi hotelliprobleemide puhul tuleb lahendus leida reisikorraldajalt, on kindlustus paljude teiste riskide puhul hädavajalik. Näiteks võivad välisriigi haiglaravi arved ulatuda tuhandetesse eurodesse või pagasi kadumisel kaasneda ootamatuid kulusid, mida reisija üksi kanda ei soovi. 

Euroopas reisides on mõistlik hankida Euroopa ravikindlustuskaart, kuid väga soovitatav on siiski teha ka reisikindlustus, sest ravikindlustuskaart ei kata visiiditasu, ravimite ostmist ega ka kannatanu kodumaale transporti. 

“Reisikindlustus tasub alati osta ära võimalikult pikalt enne reisi, sest see aitab maandada riske vahetult enne reisile minekut, näiteks reisitõrke kindlustus hakkab kehtima alles pärast kolme ööpäeva möödumist lepingu sõlmimisest,” soovitas Raudsepp.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta