Viimastel nädalatel on meedias ilmunud rohkelt pealkirju, mis viitavad, et kõik peavad hakkama biojäätmeid eraldi sorteerima, samal ajal kodus enam justkui kompostida ei tohiks – biojäätmete jaoks tuleb hankida eraldi konteiner ja neid tuleb hakata üle andma jäätmevedajale. See info on eksitav, annab teada Ragn-Sellsi blogi.

Kompostida tohib ka tulevikus – ootame omavalitsuste suuniseid

Kompostida tohib ka tulevikus. Küsimus seisneb hoopis selles, et “kuidas?”. Kuidas inimesed, kes kompostivad, annavad sellest teada kohalikule omavalitsusele? Mille alusel saavad nad vabastuse nii biojäätmete konteineri kasutamisest kui äraveo teenusest? See info kahtlemata kohalike omavalitsuste poolt ka tuleb ning täna veel keegi uusi konteinereid rentima tõttama ei pea.

Lisaks võib tulla omavalitsuste põhiselt mõningaid reegleid, millele komposter peab vastama. Võib eeldada, et väga tiheda asutustega linnades nn lihtsalt lahtiseid „kompostihunnikuid“ tagahoovis kasutada ei lubata, vaid tuleb hakata kasutama kinnist kompostrit.

Kokkuvõttes jääb tarbijale kaks võimalust – nii kodus kompostimine kui ka jäätmevedajalt biojäätmete äraveo teenuse tellimine. Üks on siiski selge – mõlemal juhul hakatakse jälgima, kas biojäätmed on segaolmejäätmetest välja sorteeritud või mitte, sest see ongi peamine eesmärk, et biojäätmed ei satuks segaolmejäätmetega prügimäele või masspõletusahju.

Miks see biojäätmete teema nii oluline on?

Loodusressursside mõistliku ja jätkusuutliku kasutamise eesmärgil on Eestil kohustus 50% kodudes tekkivatest jäätmetest suunata uuesti materjalina ringlusesse. Täna on see vaid 30%. Selle protsendi kasvatamisel on kõige olulisem sorteerida biojäätmed eraldi välja. Miks? Selle pärast, et biojäätmed moodustavad suurima osa koduste olmejäätmete massist (biojäätmed 33%, vanapaber 20%, plastpakend 20% jne). Riigikontrolli 2021. aasta auditi kohaselt ei ole Eestil lootustki ringluse 50% nõuet täita kui kodudes ei hakata biojäätmeid sorteerima. Biojäätmeid on lisaks ka väga lihtne ringlusesse suunata, näiteks läbi kompostimise.

Biojäätmete sortimine – 10 vastust enamlevinud küsimustele

Igal aastal tekib Eestis 120-130 tonni biojäätmeid, millest kõigest 30% läheb ringlusesse ning ülejäänud 70% prügilasse või põletamisele. Biojäätmete sorteerimine on oluline keskkonnasõbralik tegu, kuid ometi tekitab see ka omajagu küsimusi. Seetõttu kogusime kokku ja anname vastused kümnele populaarsemale küsimusele biojäätmete sorteerimise kohta

Mida tohib biojäätmete mahutisse panna?
Puu- ja köögiviljad ning nende koorimisjäägid, pagaritooted (leib, sai jmt), liha- ja kalajäätmed, kohvi- ja teepuru koos paberfiltriga, pabermassist munakarbid, majapidamispaber ja pabersalvrätid, toataimed (sh muld ja lõikelilled).

Mida ei tohi biojäätmete mahutisse panna?
Vedelikud (piimatooted, supid, toiduõli jms), tolmuimejakotid, kiletatud/vahatatud pinnaga paber, ühekordsed toidunõud ja -pakendid (ka biolagunevad), tekstiil ja nahk, suitsukonid, metall-, plast- ja klaaspakendid, ohtlikud jäätmed.

Kas igasugust munakarpi, majapidamispaberit ja salvrätti võib biojäätmete mahutisse visata?
Biojäätmete hulka tuleks vältida kiletatud toodete ja läikiva pinnaga paberi (nt perioodika) viskamist.

Kas biolagunev pakend komposteeritakse?
Kui koduses kompostris biolagunevad pakendid, sh munakarbid, pikapeale lagunevad siis tööstuslikus protsessis need üldjuhul sõelutakse välja. Miks?

Taolistele biotoodetele antakse normatiividega teatud komposteerumise ajad, näiteks 90 või 180 päeva. Samas tööstuslikult toodetakse kompost valmis 30 päevaga, mis tähendab, et need tooted ei jõua ära laguneda. On siiski olemas juba ka tehnoloogiad, mis võimaldavad biolagunevaid pakendeid tööstuslikult kompostida, ent need on siiski veel vähelevinud.

Kas biotoormel valmistatud pakendil on üldse mõtet?
Biopakend baseerub valdavalt suhkrurool või maisil. Selle eelis on, et lagunemisel ei tekita see mikroplaste. Viimase 50 aastaga on ainuüksi ookeanitesse sattunud ca 165 miljonit tonni plasti. Selle plasti lagunemine võtab aega 500-1000 aastat, küsimus on: kas ookeanite ökosüsteem peab sellele vastu?

Päeva lõpuks ei ole aga küsimus selles, kas eelistada biotoormel pakendit, vaid lahendus on hoopis selles, et inimesed peavad oluliselt rohkem kasutama korduvakasutatavat pakendit.

Kas biolagunev pakend läheb olme- või biojäätmetesse?
Pigem soovitame selle panna siiski olmejäätmetesse, kus see suunatakse edasi põletamisele.

Kuidas on kõige õigem viis biojäätmed mahutisse panna – kas tavalises prügikotis, biolagunevas kotis või hoopis ilma kotita?
Parim, mida teha saad, on panna need lahtiselt biokonteinerisse ja kilekott visata olmejäätmetesse. Kasutada võib ka biolagunevaid või paberist kotte. Kui ostate biolagunevaid kotte, jälgige, et need oleksid 100% taimsest toormest. Kindlasti ei tohi jäätmeid konteinerisse panna tavalises kilekotis (sest see ei lagune) ega läbipaistmatus/mustas kotis (tekib kahtlus, et tegu on olmejäätmetega ning neid ei võeta kaasa). Kuidas biokotid teineteisest täpsemalt erinevad ja millist valida, loe täpsemalt siit.

Mis saab kui biojäätmete sees on kilekott?
Suuresti saab kilekotid hiljem tootmisprotsessi käigus kätte ja valdavalt sõelutakse need välja. Plastkottide mure on aga selles, et mehaanilise töötlemise käigus võivad tekkida mikroplastide tükid, mida ei õnnestu kompostmullast kätte saada. Näiteks kui biojäätmetest toota mulda ja sinna sisse tekivad mikroplastide tükid, siis paraku võivad need sattuda pinnasesse (loe: loodusesse) ja sealt edasi toiduahelasse. Seega on parim kallata biojäätmed lahtiselt biokonteinerisse (juhul, kui konteiner on kotiga vooderdatud) või kasutada biolagunevaid kotte, mis komposteeruvad lõpuni ega jäta loodusesse kahjulikke jääkaineid.

Mida tähendab biopõhine, biolagunev ja kompostitav?
Biopõhine – viitab materjalile, mis on saadud taimsest toormest. Põhiliselt on selleks mais ja suhkruroog. Kõik biopõhised tooted ei ole aga automaatselt biolagunevad, sest neid on sageli segatud ka muude materjalidega.

Biolagunev – see on väga lai mõiste, sest varem või hiljem lagunevad kõik materjalid. Viimastel aastatel kasutatakse mõistet üha enam turunduses, viidates justkui keskkonnasõbralikule tootele, ent paraku on see sageli eksitav. Kui taimne toore on segatud plastikuga, jääb viimane siiski loodusesse ning võib lõpuks toiduahelasse sattuda. Niisiis on biolaguneva toote puhul oluline teada, millises keskkonnas lagunemine toimub, kui kaua see aega võtab ning mis sellest järele jääb.

Kompostitav – ei tohi sisaldada keemilisi lisaaineid, mis lagunemisel loodusesse satuksid. Kompostitavad tooted on täielikult biolagunevad ning omavad vastavat märgist.

Mida biojäätmetega peale konteineri tühjendamist tehakse?
Biojäätmed on taaskasutatava materjalina väga hea tooteliik, millest saab teha väga erinevaid asju. Näiteks saab sellest toota biogaasi, mida saab omakorda kasutada autokütusena. Kõige levinum variant on see, et sellest tehakse komposti, mille omakorda saab uuesti suunata ringlusse.

Lugu on pärit Ragn-Sellsi blogist.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta