Maanteeameti sõidukite statistikale tuginedes on Eestis registreeritud enam kui 918 500 sõidukit, millest elektrisõidukeid on hetkel alles 1700 ning hübriid- või mitme-kütuselisi sõidukeid alla 18 000. Kuna elektri ja biogaasi abil sõitvate autode arv on igapäevaliikluses veel väga väike (alla 2%), siis saavad enamik sõidukikasutajad panustada keskkonna hoidmisesse ja kliimaeesmärkide täitmisesse eelistades taastuvenergiasisaldusega vedelkütuseid.

Circle K mootorikütuste müügidirektor Raimo Vahtrik selgitas, et kui sõidukiomanikul ei ole elektriautot või biogaasil sõitvat sõidukit, saab ta siiski anda oma panuse liiklemisel keskkonnasäästlikuma energia tarbimisel.

„Eesti neljast suuremast kütusemüüjast kolm müüvad taastuvenergiasisaldusega kvaliteetseid bensiini- ja diislikütuseid, mis aitavad igal sõidukiomanikul igapäevaseid sõite tehes vähendada oma ökoloogilist jalajälge ja säästa Eesti loodust. Näiteks sõites ühe aasta mootoribensiiniga 95 E10, hoiab keskmine sõidukiomanik keskkonda 10% puhtamana ning arvestuslikult säästab CO2-te kolme keskmise puu elu võrra,“ selgitas Vahtrik, näitlikustades, et seeläbi ei pea täiendavalt oma sõitudest tuleneva gaasiemissiooni hüvitamiseks puid istutama, vaid loodust saab teadliku tarbimisega lihtsalt hoida ja säästa.

Vahtrik lisas, et Circle K taastuvkütuste puhul kasutatakse peamiselt teise põlvkonna bioetanooli ning taaskasutatud toiduõlist valmistatud biodiislikütust, mis on võimalikest valikutest kõige väiksema CO2 jalajäljega vedelkütused.

„Iga Circle K jaamadest tangitud liiter taastuvkütusega segatud fossiilset kütust emiteerib minimaalselt 6% vähem heitgaase kui puhas fossiilne kütus. Aastas võrdub see 1,1 miljoni tonni säästetud süsinikdioksiidiga, mis vastab 340 000 sõiduauto gaasiemissioonile,“ sõnas Vahtrik. „Just sel põhjusel peaks autoomanik huvi tundma, millist kütust ta igapäevaselt kasutab.“

Tarbimisstatistika näitab, et eestlased on keskkonnateadlikud ning mõistavad oma tarbimise mõju – nii on taastuvenergia sisaldusega kütustele ülemineku algusest alates nende tarbimise osakaal stabiilselt kasvanud ning täna saab öelda, et suurem osa autokasutajatest on valinud kütusemüüja, kelle tooteid tarbides reaalselt keskkonna heaks panustada saab.

„Arvestades, et ligi 98% sõidukitest kasutab endiselt vedelkütuseid ning et biometaani osakaal Eesti transpordisektori kütusetarbimises on vaid ca 0,9%, on just taastuvenergiasisaldusega fossiilseid kütuseid tarbivate sõidukiomanike panus taastuvenergia osakaalu tõstmisel Eestis kõige suurem ja olulisem,“ nentis Vahtrik.

Lisaks kütuste valikule aitab keskkonnasäästlikkusele kaasa ka mõistlik sõidustiil ning läbimõeldud marsruut. „Pidev kiirendamine ja pidurdamine liikluses kulutab rohkem energiat. Mõistliku sõidustiili valimine ning sõitude planeerimine aitab kütusekulu vähendada ning seeläbi igapäevaselt keskkonda hoida,“ rõhutas Vahtrik.

Biokütuste tarnekohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja direktiivi määrusest nr 2009/28/EÜ, mille kohaselt aastast 2020 peab iga liikmesriik tagama, et tarnitavas transpordikütuses moodustaks taastuvkütus vähemalt 10 protsenti ja sellest normist lähtuvad ka autotootjad sõidukimudelite valmistamisel juba aastaid.

Erinevalt paljudest teistest riikidest, kus taastuvenergia osakaal on kohustuslik igas kütuseliitris, valis Eesti statistikaga kauplemise viisi, mille tulemusena on keskkonnast hoolival tarbijal endal vaja selgeks teha, kas tema kütusemüüja pakub keskkonnasäästlikumaid taastuvenergiasisaldusega vedelkütuseid või mitte. Seda infot on kütuseostjal saada igalt mootorikütuste jaemüüjalt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta