Poolas Katowices algas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 24.  kohtumine rahvusvahelise kliimakokkuleppe teemadel. Kaks nädalat kestva kliimakonverentsi tulemusena saavad paika  reeglid Pariisi kliimaleppe rakendamiseks.

„Kliimaleppe reeglite paika saamisel on suur roll riikide edulugudel,“  ütles keskkonnaminister Siim Kiisler. „Väikese riigi kogemused saavad töötada ka suurtes, ja siis on mõju juba oluliselt teise kaaluga. Eestlased saavad heade ja nutikate lahenduste loojate, ellu viijate ning propageerijatena paljugi ära teha. Hea näide sellest on „Teeme ära 2018“ ülemaailmne koristuskampaania, mille raames 158 riiki üle maailma võtsid osa Eestist 10 aastat tagasi alguse saanud koristustalgutest.“

Kiisler lisas, et Eesti on tänaseks täitnud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi ning taastuvenergia eesmärgi aastaks 2020.  Ühtlasi on Eesti kinnitanud pikaajalised poliitikasuunised, kuidas minna üle vähese süsinikuheitega majandusele. See tähendab majandus- ja energiasüsteemi eesmärgipärast ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on sihiks vähendada Eestis kasvuhoonegaaside heidet 1990. aasta tasemega võrreldes ligi 80 protsenti.

3. detsembril toimuval kliimakonverentsi riigijuhtide avaüritusel esindab Eestit peaminister Jüri Ratas. Järgnevad päevad on pühendatud ekspertide tasandil läbirääkimistele. Konverentsi teisel nädalal toimuvad ministrite kõrgetasemelised kohtumised, kus Eestit esindab keskkonnaminister Siim Kiisler.

Maailma riigid leppisid 2015. aastal Pariisis kokku ühtses eesmärgis vähendada kasvuhoonegaaside heidet, et hoida ära keskmise temperatuuri tõus üle 2°C ja püüda piirata temperatuuri tõusu 1,5°C-ni. Alates Pariisi kokkuleppe sõlmimisest on käinud töö selle nimel, et luua selle rakendamiseks vajalikud reeglid (n-ö Paris Rulebook). Tolles on üksikasjalikult kirjas, kuidas kokkulepitut reaalselt ellu viima hakatakse.

Kahenädalase konverentsi suurimad kokkuleppekohad puudutavad aruandlust ehk seda, kuidas riikide kliimaalaste eesmärkide poole liikumist kontrollida ning mis juhtub siis, kui riigid ei suuda oma lubadusi täita. Samuti vajab kokku leppimist arenguriikide kliimamuutuste leevendamise ja mõjudega kohanemisega seotud tegevuste rahastamine.

Konverentsist on osa võtmas ligikaudu 30 000 osalejat nii riigijuhtide ja valitsusasutuste kui ka linnade, ettevõtjate ja ka ühenduste tasandil.

Taust

• Pariisis 2015. aasta detsembris 195 riigi osalusel sõlmitud Pariisi kokkulepe on esimene kliimamuutustega tegelev mitmepoolne leping, mis käsitleb peaaegu kogu maailma kasvuhoonegaaside heidet. Kokkuleppe peamine eesmärk on hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu pikemas perspektiivis tunduvalt alla 2°C, püüdes piirata temperatuuri tõusu 1,5°C-ni (võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga) ja hoida seeläbi kontrolli all kliimamuutuste negatiivseid tagajärgi.

• Pariisi kokkuleppega nähakse ette dünaamiline mehhanism, mis võimaldab võetud kohustusi aja jooksul hinnata ja suurendada, samuti kliimamuutustega seotud rahastamise tegevused ning kliimamuutustega seotud kohanemise pikaajaline kava.

• Euroopa keskmine õhutemperatuur on viimase saja aasta jooksul tõusnud peaaegu 1°C võrra ning teadusandmed näitavad, et 2100. aastaks tõuseb see veel 2–6,3 °C võrra, juhul kui kliimamuutuste mõju vähendamisega ning mõjuga kohanemisega aktiivselt ei tegelda.

• Teadlased soovitavad hoida üleilmse temperatuuri kasvu mitte üle 1,5°C, sest ka temperatuuri tõusul 2°C võrra võivad olla katastroofilised tagajärjed. Erinevate kliimastsenaariumite kohaselt suureneb ekstreemsete ilmastikunähtuste sagedus, mis suure tõenäosusega toob kaasa raskete loodusõnnetuste sagenemise. Kliimamuutuste mõju tulemusel tõuseb nii maismaa kui ka mere temperatuur ning muutub sademete hulk, intensiivsus ja jaotumine, mis toob omakorda kaasa keskmise meretaseme tõusu kogu maailmas ja rannikuerosiooni ohu. Samuti muutuvad looduslikud protsessid, polaarjää sulab, teatavates piirkondades (ka Euroopas) süveneb veepuudus ja laieneb kõrbestumine.

• Eestil on aastast 2017 olemas pikaajalised poliitikasuunised, et minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab majandus- ja energiasüsteemi eesmärgipärast ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks, luues võimalusi nii majanduse edendamiseks kui ka keskkonnahoiu suurendamiseks. Aastaks 2050 on sihiks Eestis kasvuhoonegaaside heidet vähendada võrreldes 1990. aasta tasemega ligi 80 protsenti.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta