Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaministrid leppisid täna varastel hommikutundidel Luksemburgis kokku "Eesmärk 55" paketi üldised lähenemisviisid viie kliima õigusakti osas, mis puudutavad ELi heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi uuendamist, jõupingutuste jagamist liikmesriikide vahel, kliimameetmete sotsiaalfondi loomist, sõidukite CO2 heite norme ning maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust.

Eestit läbirääkimistel esindanud keskkonnaministri kohuseid täitva maaeluministri Urmas Kruuse sõnul oli Eestile üheks keskseks teemaks heitkoguse ühiku hinna kontrollimehhanismi läbivaatamine, et ära hoida ühikute hinna liigne kõikumine.

„Saavutatud kompromisslahendus võimaldab automaatselt reageerida heitkoguse ühiku hinna suurtele muutustele. Praeguses kõrgete energiahindade ja inflatsiooni olukorras on eriti oluline vähendada määramatust energeetika-, tööstusettevõtetele ja tarbijatele,“ rõhutas Kruuse.

Kruuse sõnul sai Euroopa Liidu keskkonnaministritega lisaks kokku lepitud, et sektorites, mis ei lähe süsiniku piirimeetme kohaldamise alla, jätkub tasuta ühikute eraldamine käitajatele suuresti samadel alustel nagu seni. Mis puudutab aga meretranspordi lisamist ELi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi, siis selleks on tagatud varasema ettepanekuga võrreldes üheaastane edasilükkamine ja jäi alles üleminekuaeg. Arvestatud on ka Eesti ja Soome ettepanekut arvestada suuremat kütusekulu, mis kaasneb jääklassiga laevadega.

Maanteetranspordi ja hoonete heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi puhul seadis Eesti tingimuseks, et süsteemi loomisel tuleks see teoks teha esialgsest ettepanekust hiljem ja sarnaselt kehtivale kauplemissüsteemile peavad olema tagatud piisavad meetmed hinnašokkidele reageerimiseks. Kompromissina jõutigi kokkuleppele uue süsteemi algusaja lükkamises aastasse 2027 ning hinnakontrollimehhanismide tugevdamises.

Ministrid leppisid kokku, et ambitsioonikate kliimaeesmärkide edukaks elluviimiseks peame tagama õiglase ülemineku ning otsustasid selleks luua sotsiaalse kliimafondi. Fondi kogumaht on 59 miljardit eurot aastatel 2027 kuni 2032. Vahendeid kasutatakse selleks, et toetada haavatavamaid sihtgruppe ning aidata neil puhtamale transpordile, energiaefektiivsusele ja puhtamale energiale üleminekul.

Mis puudutab jõupingutuste jagamise määrusega seatud riiklikke heite vähendamise eesmärke sektorites, mis jäävad kauplemissüsteemist välja (transport, põllumajandus, jt), siis võib Eesti olla rahul kompromissiga, mis säilitab esialgses ettepanekus olnud eesmärgid ehk Eesti senine 2030. aasta eesmärk vähendada heitkogust 13% tõuseb 24 protsendile (võrreldes 2005. aastaga). „Seisime esialgsete eesmärkide säilitamise eest, kuna mitmed riigid soovisid liikmesriikidele sarnasemaid eesmärke, millega aga oleks kaasnenud Eesti eesmärgi lisakasv,“ sõnas minister.

Sõidukite CO2-heite normide arutelus pooldas Eesti kokkulepet, et alates 2035. aastast müüakse ainult selliseid uusi sõidukeid, milles kasutatav kütus on süsinikuneutraalne. See aitab meil täita jõupingutuste jagamise eesmärke dekarboniseerides maanteetranspordi sektorit, milles on suur kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise potentsiaal. Samuti hoiab see meie tervist tõstes õhukvaliteeti ja muudab puhtad sõidukid taskukohasemaks.

Maakasutuses ja metsanduses (LULUCF) ei saavutanud me läbirääkimistel küll kõike, mida oleksime soovinud, kuid võime jääda rahule, et meile seatud eesmärgi täitmisel on meil mitmeid leevendusi. Näiteks, loomakasvatuse emissioonide liitmine maakasutusega lükati edasi 2024. aastasse ja sellele eelneb sellise liitmise võimalikkuse analüüs. Samuti kaotati karistus, millega lisataks täitmata kohustus järgmisse aastasse, lisades sellele 8%. Vajalike eelduste täitumisel saame kasutada ka lisapaindlikkust, mis aitaks kompenseerida turbamuldadest ja kliimamuutuste mõjudest tulenevaid liigseid emissioone. Kui suudame vajalikud tingimused täita ja kui üleliiduline eesmärk – 310 miljonit tonni sidumist –täidetakse, siis sellest paindlikkusest on meile abi.

Meie põhimurele, milleks on ebaproportsionaalne eesmärgi suurenemine, me täielikku leevendust ei saanud – ei paindlikkuste ega lisaühikutena. Samas säilitasime Eestile ette nähtud lisakompensatsiooni perioodiks 2026–2030, mida on 4,9 miljonit tonni CO2.

Lisaks kliimapaketile oli nõukogus arutelul metsade raadamise ja degradeerumise peatamise määrus, mille üldist lähenemist liikmesriigid toetasid. See määrus kohaldub teatud kaubagruppidele (elusveised ja veiseliha, soja, palmiõli, kohv, kakao, puit), st toorainele ja sellest saadud toodetele, mille ELis turule viimisel ja ekspordil on vaja tõestada, et nende tootmise ja kasvatamisega ei ole kaasnenud metsade raadamist ega degradeerumist. Eesti peamised mured olid seotud kohaldumisalaga, poollooduslike koosluste erandiga, degradeerumise mõistega ning ka suureneva halduskoormuse ja -kuludega. Nendes on tekstis ka märgatavaid parendusi tehtud ning kompromissivaimus sai ka Eesti neid toetada.

Keskkonnanõukogul saavutatud kompromiss ei tähenda siiski veel lõplikku kokkulepet – nüüd algavad ametlikud läbirääkimised kliimapaketi üle Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu vahel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta