22. aprillil tähistatakse Maa päeva. Traditsioon sai alguse 1970. aastal USA-s, kui ameeriklased tulid tänavatele, et protestida keskkonna saastamise vastu. Tänapäeval tähistatakse Maa päeva erinevate ürituste ja ettevõtmistega 192 maailma riigis. Üritust korraldab earthday.org liikumine. Bioneeri toimetaja Katrin Jõgisaar uurib, mis on Maa päev ja mida saab ise ära teha.

Maa päeva tähistavad inimesed moodustavad üleilmse kogukonna, kes jagavad teadmisi ja innustavad tegutsema. Oma sihte saavutatakse poliitika, hariduse ja koostöö abil.

Kuigi Maa päeva tähistatakse üks kord aastas, on tegutseda vaja iga päev. Ka earthday.org liikumise tunnuslause ütleb, et iga päev on Maa päev. 2021. aastal on ürituse fookuses kliimateemad, taasmetsastamine, taastav põllumajandus, kodanikuteadus, maailmakoristus ja veel mitmed teised teemad.

Maa päeva eestvedajad on kõige olulisemate märksõnadena nimetanud kirglikkust ja pühendumust. Miks? Sest just need isikuomadused peame endas üles leidma selleks, et olla keskkonnahoidlikud. Keskkonnahoidlik käitumine eeldab lisaks piisavatele teadmistele ka püsivust ja julgust oma seisukohtade eest seista. Maa päeva üritust tähistatakse igal pool, sest tagavaraplaneet puudub. Meil pole muud võimalust, kui siin hakkama saada.

Mulle isiklikult tundub, et teadmistest üksi ei piisa, oluline on ka tegutseda. Tegudes jääme me sageli oma teadmistest maha.

2020. aastal Keskkonnaministeeriumi tellimusel Eestis läbi viidud keskkonnateadlikkuse uuringus selgus, et igapäevaste keskkonnasäästlike tegevustena toodi kõige sagedamini esile jäätmetega seonduvat – 61% nimetas oma igapäevase keskkonnasäästliku tegevusena prügi sortimist ning 24% seda, et ei ei saasta ega viska prügi maha. Küsitletutest 14% mainis autoga liiklemise või lennureiside vähendamist, 14% vee või elektri säästlikku kasutamist, 10% looduse hoidmist, 9% loodusest prahi koristamist ning 8% kilekottide kasutamise vähendamist, nende taaskasutamist või poodi oma koti kaasavõtmist. 80% elanikest peab end keskkonnateadlikuks, sealjuures 13% väga keskkonnateadlikuks. Nii keskkonnateadliku rahva kohta on tegutsemine üsna tagasihoidlik mu meelest.

Eriti hämmastab mind asjaolu, et prügi maha viskamata jätmist peetakse keskkonna säästmiseks, justkui see oleks saavutus.

Aastaid on Maa päeva liikumine juhtinud tähelepanu asjaolule, et mõistet „keskkond“ tuleb vaadelda laiemalt. Keskkond hõlmab ka tervist ja ühiskonda. Tähtsad ei ole ainult vee ja õhu olukord või elurikkuse kadu, vaid ka koolihariduse kvaliteet, ühiskondlik transport, tööpuudus, keskkonnast tingitud tervisehädad, rohealade kadumine linnades jms. Teemasid, mis kujundavad keskkonda kui tervikut, on palju. Seda, et Eestis ikka veel ei vaadelda keskkonda laiapõhjaliselt, näitavad ka vastused keskkonnateadlikkuse uuringus.

Keskkonna säästmine on nagu elukestev õpe, mis omab mõju vaid siis, kui teadmisi kasutatakse.

Maa päeva mõte on, et iga inimene tegutseb, mitte ei oota, et teised teevad midagi ära.

Hea lugeja, kui Sa tahad ise midagi teha, siis mõtle välja, mõni keskkonnategu, mida oled valmis tegema. Ja vii see ellu!

Näiteks saad osaleda Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni üleskutses.

Maa päeva rohelises laines osalemiseks tee nii.

1. Hoia maakera – võta kätte maakera kujutis, gloobus või joonista ise peopessa väike maakera. Veel üks võimalus: lisa maakera kujutis fotole digitaalselt!
2. Otsusta, millist lubadust soovid Maa päeva puhul maaemale anda.
3. Tee endast pilt, hoides peopesa või maakera kujutist üleval ning postita foto koos lubadusega sotsiaalmeediasse, kasutades teemaviiteid #HoianMaad , #EarthDayPledge , #NaisteltMaaemale , #BPWEstonia. Alusta näiteks nii: „Hoian maad, lubades…“
4. Oodatud on ka videod sarnase visuaaliga, kus hoitakse maakera ja lausutakse lubadus.

Võid anda tagasisidet ka Eestimaa Looduse Fondi Facebookis, kus uuritakse, milliseid muutusi oled Sina teinud või plaanid teha oma toidus seoses kliimamuutusega?

Mina ise andsin kolm lubadust.

1. Ma hakkan Bioneerile rohkem põhjalikke kaastöid kirjutama. Võid ka tulla vabatahtlikuks! 
2. Astusin Erakond Eestimaa Rohelised liikmeks. Võid ka liituda!
3. Teen oma jalgrattale kevadise hoolduse. Autot mul pole, liigun ühistranspordi või rattaga.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta