Eile tutvustas Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendi liikmetele ELi strateegiat Läänemere piirkonna kohta. Nimelt seisab piirkond silmitsi pakiliste probleemidega – Läänemere halvenev seisukord, kehv transpordiühendus, kaubandustõkked ja energiavarustuse probleemid. Tutvustatud strateegia põhieesmärgiks on maksimaalselt ära kasutada Läänemere-äärsete liikmesriikide ja piirkondade arengupotentsiaal.

Keeruline ühendus muu Euroopaga

Läänemerd ümbritsevad kaheksa ELi liikmesriiki ja Venemaa. On esitatud palju aruandeid ja koostatud mitu tegevuskava, kuid nende mõju on olnud piiratud. Vajadus arvukate asjaomaste organisatsioonide töö parema koordineerimise järele on suur. Piirkonnas rakendatavad ELi struktuurifondide programmid annavad koostöö tugevdamiseks aluse.

Statistika andmetel domineerib kaubavahetus lähinaabritega. Läänemere piirkonna puuduseks on pikad vahemaad riikide vahel ja nende kaugus ülejäänud Euroopast. Tallinnast rongiga Varssavisse jõudmiseks kulub 36 tundi. Muret teeb ka Leedu, Läti ja Eesti eraldatus energiavarustuse seisukohast. Lisaks kujutavad endast pidevat ohtu naftatankerid, mis järjest arvukamalt Läänemerd nagu kiirteed kasutavad.

Läänemere piirkond on silmitsi mitme olulise probleemiga. Mere seisukord halveneb, sest vette satub suurtes kogustes nitraate ja fosfaate, mis ohustavad bioloogilist mitmekesisust. Majandusharud peavad omavahel paremini seotud olema.

Esimene seda laadi strateegia

Strateegia kujutab endast kommunikatsiooni- ja tegevuskava, mis hõlmab 80 juhtprojekti, millest mõned on juba käivitatud. Strateegia neli nurgakivi on muuta see Euroopa osa:

  • keskkonnasäästlikuks (nt heitvee töötlemine);

  • jõukaks (nt edendades innovatsiooni väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes);

  • juurdepääsetavaks ja atraktiivseks (nt parandades transpordiühendusi);

  • ohutuks ja turvaliseks (nt parem õnnetustele reageerimine).

Hassi loodab Rootsi eesistumisele

Keskkonnakomisjoni lahkuv aseesimees Satu Hassi (Greens/EFA) on üks strateegia taga olevatest parlamendiliikmetest. Ta tervitab komisjoni ettepanekut, kuid tunnistab, et on pettunud peaasjalikult vabatahtlikes meetmetes. "Loodan, et Rootsi eesistumine paneb veidi liha luudele ning muudab strateegia rohkem siduvaks."

Ajavahemikul 2007–2013 saab Läänemere piirkond ühtekuuluvuspoliitika raames ja muudest ELi fondidest investeeringutoetust rohkem kui 50 miljardi euro suuruses summas, sellest 27 miljardit eurot juurdepääsetavuse parandamiseks, ligikaudu 10 miljardit eurot keskkonnameetmeteks, 6,7 miljardit eurot konkurentsivõime edendamiseks ning 697 miljonit eurot turvalisuse ja ohuennetuse tarbeks.

Sarnased artiklid