Täna, 22. märtsil on ülemaailmne veepäev, mille tähistamisega väärtustatakse vett ja teadvustatakse, et puhas vesi ei ole iseenesestmõistetav. Üleilmse veepäeva traditsioon sai alguse juba 1993. aastal ja sellest ajast alates on see iga-aastane tähtpäev. Sellest, kas veega seotud probleemid on aktuaalsed ka Eestis, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

Eestis veepuudust ei ole, aga Euroopas võib see teatud piirkondi väheste sademete, suure asustustiheduse või intensiivse põllumajandus- ning tööstustegevuse tõttu ohustada.

Eestis on suured veevarud ja rohkelt sademeid. Samas on meie majandustegevus veest vägagi sõltuv. Kui vaadata majanduses kasutusel oleva vee hulka ühe inimese kohta, on see kõrge:  Eurostati 2019. aasta võrdlusandmete alusel oli Eesti suuruselt kolmas veekasutaja elaniku kohta Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide seas – 757 m3. Meist rohkem tarbiti vett vaid Bulgaarias (777 m3) ja Kreekas (943 m3).

Kui meiega veekasutuse esikolmikusse kuuluvate Lõuna-Euroopa riikide puhul on tõenäoline, et hooajaline suvine veevajadus tuleneb põllumajanduse veekasutusest, siis Eestis on selle taga suuresti hoopis jahutusvee kasutus energeetikas. Trendid on aga positiivsed: vaadates tagasi kasvõi viimasele kümnendile, on veevõtt vähenenud ligi miljardi kuupmeetri võrra (1,84 miljardilt 2010. aastal 0,86 miljardile 2020. aastal), põhiliselt just pinnaveekogudest kasutatava vee arvelt. Ligi kahekordne muutus on põhiliselt just põlevkivienergeetika mahtude vähenemise tulemus, mis on toonud kaasa elektrijaamades jahutusveena kasutatava vee koguse kokkukuivamise.

Kõigist veeallikaist kasutatud 0,86 miljardist kuupmeetrist veest võeti elektrijaamades kasutusele 0,59 miljardit kuupmeetrit. Kaevandustest ja karjääridest pumbati välja 176 miljonit kuupmeetrit nn kaevandusvett.  Põhjavett kasutati 45 miljonit kuupmeetrit (5% kogu veevõtust).

Edasi saab lugeda statistikaameti veebilehelt.

Sarnased artiklid