Soome lõunaosas, mererannikul paiknev 6558 elanikuga Kemiönsaare vald otsustas 21. märtsil võtta kolmandiku vallale kuuluvast umbes 270st hektarist metsast kaitse alla ning asendada lageraiemajandus oma metsades täielikult püsimetsandusvõtetega.

Säärase otsuseni jõuti Kemiönsaare valla planeeringute komisjonis päevakorras olnud vallale kuuluva metsa majandamiskava uuendamise raames. Volikogu liige Janne Salonen pani tavapärase kava kõrval lauale ka alternatiivse, loodussõbralikuma versiooni. Kõigile üllatuslikult hääletaski 9-liikmeline komisjon tulemusega 6:3 hoopis selle poolt. 

Kuidas sellise looduspositiivse tulemuseni jõuti? Nimetatud teekond algas juba 2000ndate aastate alguses, mil metsase piirkonna jõulised (lageraietel põhinevad) majandusvõtted kohalikele silma torkama hakkasid. 2003. aastal alustas kohalik looduskaitseühing, Kemiönsaaren luonto ry kampaaniat metsade säilimise poolt. Palgati spetsialist valla metsade loodusväärtusi inventeerima ning leiti 19 erinevat punase raamatu ehk ohualdist liiki, mis esinevad 260 erinevas kohas. Hiljuti oli vallas uue keskkonnahoiukava koostamisega seoses läbi viidud ka elanike küsitlus, kus 77 % vastanutest olid seda meelt, et metsade kaitsmine on kas mingil määral või ka väga palju olulisem kui metsade majandamine. 

Alternatiivse metsamajandamiskava komisjonile esitanud Janne Salonen nendib, et tema otsustas metsade ja looduse hoidmise poolt tegutsema asuda just vallaelanike sotsiaalmeedias peetud vestlustes selgunud mõtetega seoses. Salonen sai ka viiekümnelt erinevalt vallaelanikult kirju looduse säilitamise vajadusest. Selline kodanikuaktiivsus mõjus Salosele. Ka avardas tema arusaamu metsaökoloog Panu Kunttu, kes selgitas vallavolinikule inventuuride tulemusi, püsimetsanduse üksikasju ja loodusväärtuste olulisust. Lisaks oleks lageraiel põhinev vanamoeline metsamajanduskava olnud vastuolus valla poolt kinnitatud keskkonnahoiukavaga. Värskelt kinnitatud kavva on vald kirja pannud püüdluse saada süsinikuneutraalseks, säilitada looduse elurikkus ning vähendada toitainete pääsemist merevette. 

Ökoloog Panu Kunttu, kes Kemiönsaare vallas ise elab, ütles, et vallas on loodushoiu teemadel diskuteeritud juba aastaid. Metsamajandus on olnud seal piirkonnas niivõrd jõuline (lageraiepõhine), et esialgu ükskõiknegi kodanik on mõistnud sekkumisvajadust. Hiljutise positiivse tulemuse taga on aga lugematu hulk kohtumisi, kampaaniaid, petitsioone, matku, ettekandeid, seminare, ajaleheartikleid ja palju muud. Samas on positiivne eeskuju nakkav - valla suurim metsaomanik, rootsikeelset kultuuri edendav fond nimega Konstsamfundet, kel on metsa vallast 20 korda enam, on hiljuti otsustanud jätkata ligikaudu neljandikus oma metsadest püsimetsandusega ning võtta kaitse alla sel aastal umbes 100 hektarit maad. Salo koguduski, samuti metsaomanik, otsustas täielikult üle minna püsimetsandusele.


Allikas.