Tallinna Ülikooli kodanikuühiskonna uurimis- ja arenduskeskus (KUAK) uuris kohalike omavalitsuste ja kodanikualgatuse koostöö hetkeseisu. Sõna kokkuvõtteks on doktorant Kersti Kollomil.

Kersti Uuringu jaoks intervjueerisime 39 inimest, kelleks olid kohalike omavalitsuste, kodanikuühenduste, maakondlike arenduskeskuste esindajad ning kohalikud ettevõtjad. Et jälgida toimunud arenguid ajas, kogusime andmeid samades piirkondades kui kolm aastat tagasi valminud uuringus.

Omavalitsuste osas selgus, et ametnikud ei seosta kodanikualgatuse edendamist endiselt oma ülesannetega. Peamist rolli nähakse ühendustele kaasfinantseeringute või tegevustoetuste pakkumises. Kodanikuühenduste kaasamist kohaliku elu arendamist puudutavate otsuste kujundamisse praktiliselt ei toimu.

Mõlemad pooled tõid välja koostöö sõltumise omavalitsuse ametniku või juhi isiklikust suhtumisest. Kui ametnikel on viimaste aastate jooksul paranenud teadmised nii oma piirkonnas tegutsevatest ühendustest kui ka muutunud positiivsemaks üleüldine suhtumine kodanikualgatusse, siis volikogud ning omavalitsusjuhid on sageli jäänud neist teemadest kõrvale, mis väljendub nende oluliselt ükskõiksemas suhtumises.

Uurimusest selgub ka, et linnas ja maal tegutsevad kodanikuühendused on muutunud veelgi erinevamateks. Seda nii tegutsemisloogika, eesmärkide, valdkondliku kuuluvuse, liikmete aktiveerimise kui ka rahastamisallikate leidmise võimaluste poolest.

Kui varasemad uurimustulemused näitasid, et Eesti ühendustest lõviosa olid väikesed, enesekesksed organisatsioonid, mis ei tegutse avalikes huvides, siis viimase viie-kuue aasta jooksul on see oluliselt muutunud. Üha rohkem ollakse valmis ühiskonna edendamisel laiemalt kaasa lööma ning tegevuse sihtgrupid ei kattu enam kaugeltki oma liikmeskonna või lähiümbrusega.

Kodanikualgatusliku tegevuse edenemise peamiste takistustena toovad ühenduste esindajad välja projektikeskse majandamise ning juhtide väsimise. Endiselt on võõras mõtteviis, et tegevuse rahastamiseks võiks seda taotleda koos mõne teise ühendusega. Pigem usaldatakse koostööpartneritena omavalitsusi, seda eriti küsimustes, mis puudutavad ühiste projektide ja rahataotluste ettevalmistamist.

Üha ettevõtlikumate kodanikuühenduste tekkimine esitab uusi väljakutseid ka maakondlike arenduskeskuste (MAK) nõustajate tööle. Koos kasvava vajadusega professionaalsema nõu järele peaks toimuma ka nõustamisteenuste spetsialiseerumine.

Siiani tulevad nõustajad neile esitatud väljakutsetega toime igaüks omal viisil – peamiseks käitumisstrateegijaks on see, et pannakse ise paika prioriteedid. Nii jäävad aga mõned teemad ja valdkonnad kõrvale.

Kindlasti on MAKide loomine olnud suureks toeks ja abiks eelkõige maapiirkondade ja nooremate ühenduste tegevusele, ent vanemad ja kogenenumad, samuti linnade ühendused neis erilist kasutegurit ei näe.

Koostöösuhted Eesti kodanikuühenduste ja ettevõtjate vahel on endiselt visad arenema. Kontaktide loomist takistavad mitmed väärarusaamad ühenduste olemusest ja tegutsemise põhimõtetest. Nimelt ei teadvusta ettevõtjad sageli ühenduste tegutsemist avalikes huvides ning peavad neid seetõttu omalaadseteks taunimist väärivateks varimajandusnähtusteks, mis kahjustavad nende tegutsemisvõimalusi.

Avaliku huvi esindamine ja teenimine vajaks ettevõtjate hulgas kindlasti senisest suuremat selgitustööd. Samas on aja jooksul siiski kasvanud nende ärisektori esindajate hulk, kel on tekkinud isiklik kokkupuude kodanikualgatusliku tegevusega.

Kokkuvõtvalt võikski uuringu peamiste järeldustena välja tuua kodanikualgatuse professionaliseerumise ja koostöövõimaluste kasvamise. Teisalt võib tõdeda, et osalusdemokraatia arengu seisukohast ei ole viimaste aastate jooksul märgatavat edasiminekut siiski toimunud.

Sisulise muutuseni, kus kodanikualgatusel oleks võimalus kohalikul tasandil tehtavaid otsuseid mõjutada, ei ole üldiselt veel jõutud.

__________

Erle Rikmann, Aigi Bremse, Sofia Joons, Kersti Kollom ja Mari Sepp “Kodanikualgatuse edendamise tugistruktuurid kohalikes omavalitsustes”, Tallinna Ülikooli kodanikualgatuse uurimis- ja arenduskeskus 2008. Uurimuse raporti leiab www.ngo.ee/uuringud.

Allikas: Hea Kodanik, NGO