Euroopa Noored noortevahetusprojekti raames käis 23 Eesti noort 5.-17. septembrini Kreeka-reisil.

Aasta tagasi, 2007. aasta oktoobris võttis sama seltskond Eestis vastu Kreeka noori. Kreeklased nägid tol korral Eestit kogu eheduses – elati Võrumaa metsade keskel Kiidil, käidi ratsutamas, tutvuti erinevate saunadega, küpsetati maa sees lammast, külastati KUMU-t, tutvuti kohalike kunstnikega, keedeti seepi jne. 

Eestlased kulgesid Kreekasse kolme mikrobussiga, läbitud kilomeetreid kogunes 7000 ja sõit käis läbi Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Ungari, Serbia ja Makedoonia. Nii sinna- kui tagasisõit vältas pisut üle kahe ööpäeva. 

Tavapärase, kooli ajalootundidest tuttavate kohtade külastamise kõrval nägid ja kogesid Eesti noored Kreekas ka üht-teist sealsest keskkonnaharidusest ja -meelsusest. Meelde jäeti näiteks see, et kuiva ja kuuma kliima tõttu on Kreekas palju metsatulekahjusid, mägise maastiku tõttu on nende kustutamine keeruline, tihti evakueeritakse terveid külasid ja kahjustada saavad sageli väga suured piirkonnad. Maitsti kõiksugu vilju ja uudistati viinamarjakasvatust, tõeline elamus oli rosinate kuivatamise nägemine ja sellega kaasnev magus lõhn... 

Kuid edasist laskem piltidel jutustada: 

Peloponnesose poolsaare põhjaosas asuvas Korinthose maakonnas Kryoneri külas käisid eestlased teeäärtest prügi korjamas. Puhtaks tehti 6 km teeäärt mägedest asuvast Kryonerist allapoole. Piltidel 1 (üleval) ja 2 on lõbusad prügikorjajad ja töö tulemus (õigemini pool, st teine samasugune koorem oli veel).

Kommentaariks: Kreekas ei eksisteeri pakendite pandisüsteemi ja kuigi kreeklaste kodud on kenad ja puhtad, ei laiene see tänavatele ja teeäärtele – auto akendest välja lendavad pudelid, kiirtoidu pakendid ja kõik muu, mida parasjagu enam vaja ei lähe. Eestlased pärisid Krestena linnas Peloponnesose lääneosas keskkonnahariduskeskuse töötajalt, kas Kreekas prügikogumisaktsioone korraldatakse ja kas õpilasi sellesse kaasatakse.

Keskkonnahariduse töötaja pidi tunnistama, et seda on proovitud, osavõtt pole aga aktiivne ja enamasti on laste vanemad oma laste "ärakasutamise" vastu. Niisiis saab keskkonnaalast haridust Kreeka lastele anda vaid õppeklassis ja ekskursioonidel loengute ja mängude kaudu. 

Kryoneris on Euroopa ja kohalikud vabatahtlikud teinud ära suure töö – mitme aasta jooksul on taastatud vana külatänav (pilt 3), mis viib küla endise veevõtukoha juurde Elissoni jõe ääres (pilt 4). Veevõtukoht on praegu küll kuiv, sest ühe suure puu juured takistavad praegu vee ligipääsu, kuid sealt saab edasi mõnusale matkarajale Elissoni jõe orus.  

Peloponnesose lääneosas asuva Alfeiose jõe (pilt 5) paisu taga oli aga "ära visatud" midagi suuremat – terve surnud siga (pilt 6). Samas kõrval tegid toimetasid töömehed, liikusid autod, inimesed, meie giidid, kuid hämmastunud sellise vaatepildi üle olid vaid eestlased... 

Kreeka on ilus maa, veelgi ilusam oleks ta vähema prügiga (parim muidugi prügita!), tõdesid eestlased ja leidsid, et kokkuvõtteks sõimab pada ikkagi katelt, st ka Eestis on keskkonna heaks palju tegematajätmist; lihtsalt see, mis meil paremini tehtud ja seal tegemata, hakkas kergemini silma :)  

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta