Muutuvas kliimas on oluline tagada pinna- ja põhjaveekogumite hea seisund. Selleks kaardistame kliimamuutustest mõjutatud veekogud, koondame kogutud andmed ühte andmebaasi ning loome rakenduse, mis kaasab kohalikke elanikke veekogude seiresse.

  • Veemajandus
  • 26. veebruar 2024
  • Foto: Veetaseme ja vooluhulga mõõtmiseks sobiva lävendi määramine Piirsalu jõel / Pressifoto

Vastavalt kliimatundlikkusele on välja valitud viis pilootala – Piirsalu jõgi, mis paikneb Vihterpalu jõe valglas; Redu oja, mis asub Keila jõe valglas; Piigaste oja, mis on Ahja jõe valglas; Sõmeru jõgi, mis paikneb Selja jõe valglas ja Uljaste järv. Külastasime neid veekogusid Tallinna Ülikooli ja Eesti Geoloogiateenistusega, et vaadelda olemasolevaid seirevõrke ning leida võimalusi nende täiendamiseks. 

Keskkonnaagentuur töötab välja mudelid põhja- ja pinnavee vastastikmõju selgitamiseks

Pilootaladel viiakse läbi põhjalik seire, mis keskendub veedünaamikale ja -kvaliteedile. Andmeid analüüsitakse põhja- ja pinnavee mudelitega, mis võimaldavad arvutada valglate veebilansi ja hinnata veeressursside kvantitatiivset seisundit nii praegu kui edaspidi. Sarnaseid mudeleid saab tulevikus kasutada ka teistes Eesti piirkondades, et toetada kliimateadlikku planeerimist ja keskkonnale soodsate otsuse tegemist.

Tegevused toimuvad Kliimaministeeriumi juhitud LIFE-SIP AdaptEst projekti raames, mille eesmärk on suurendada meie ühiskonna valmisolekut kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks metsa ja veekogude kaitse, säästliku veekasutuse ning kaasaegsete ilmaprognoosimudelite ja kliimaprojektsioonide loomise kaudu. Projekti käigus kogutud andmeid kasutatakse veemajanduskavade (2022–2027) ning „Keskkonna arengukava aastani 2030“ (KEVAD) ajakohastamisel.

Rohkem infot LIFE-SIP AdaptEst eesmärkidest, tegevustest ja tulemustest leiate projekti kodulehelt. Projekti rahastab Euroopa Liidu LIFE programm.