Augusti lõpuga tõmmatakse joon alla 41. hooajale Keskkonnaagentuurile kuuluvas Pulgoja linnujaamas. Sel hooajal said Pulgojal rõnga jalga 3700 lindu, mis on ligilähedane tulemus pikaajalisele keskmisele. Statistika pani kokku Keskkonnaagentuuri eluslooduse peaspetsialist Meelis Leivits.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 30. august 2019
- Foto: Pixabay, CC Public Domain
Keskpärane
Keskpärase arvukusega aasta oli linnujaama kahel arvukamal liigil: kõrkja-roolinnul ja tiigi-roolinnul kui ka roo-ritsiklinnul.
Allapoole keskmist
Selgelt allapoole keskmise aastad on aed-roolinnul (kelle arvukus senini on viimasel kümnendil läbi teinud kõva tõusu), rästas-roolinnul ja rootsiitsitajal.
Päris nigel
Väga kesised aastad on soo-roolinnul ja roohabekal. Märkimist väärib aasta linnu, öösorri püüginumber - 8 isendit.
Haruldused
Haruldustest sattus võrku 1 väike-käosulane, kes läbi linnujaama ajaloo on kolmas püütud isend (eelmised 2005 ja 2014).
Väliskülalised
Välismaal rõngastatud linde taaspüüti sel hooajal kokku üheksal juhul: 5 Läti, 1 Soome, 1 Tšehhi, 1 Belgia ja 1 Hispaania rõngaga lindu.
Rohkelt lehetäisid
2019. hooaeg oli roostikus lehetäide poolest küllaltki rikkalik. Juba hooaja algusest saadik (23. juuli) täheldati roostikus ohtralt lehetäisid, mis on roolindudele enne rändeliikumisi oluline energiaallikas. Lehetäide arvukus saavutas tipu augusti algul, kui täisid võis leida kogu linnujaama ulatuses. Väike langus toimus augusti teises pooles, kuid päris kadunud pole lehetäid siiani. Linnud, kes jäävad roostikku pikemalt peatuma, on saanud oma nahavahe korralikult täis nuumata. Sel hooajal on püütud mitmeid 17g kaaluvaid tiigi- ja kõrkja-roolinde.
Üldine toidulaud
Toitu roostikus jagub, kuid vaatamata sellele on püüginumbrid keskpärased. Üle 150 püüginumbriga päevi on siiani olnud ainult paaril korral.
Haruldane kiil
Kiilidest on sel hooajal kõige põnevam leid mõned päevad tagasi võrku jäänud kollavööt-kuningkiil. Sügis-tondihobud (meie arvukaim rändav kiililiik, keda tabatakse soodsatel oludel arvukalt Kabli linnujaamas Helgolandi mõrdpüünisega) hakkasid lendama umbes 10 päeva tagasi, kuid siiani vaid üksikud. Teisi kiililiike esines väga vähearvuliselt (mõned sinikiilid ja loigukiilid).
Sääskede osas võis 41. hooaega pidada üheks kesisemaks.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta