Rohevõrgustiku planeerimisjuhendi eesmärk on anda reaalsete näidete varal sisulisi ja tehnilisi soovitusi rohevõrgustiku planeerimiseks eelkõige kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel selliselt, et oleks tagatud ruumilised eeldused elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste kvaliteetse pakkumise võime parandamiseks või säilimiseks.

Planeerimisjuhend on Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna poolt kokku kutsutud eksperdirühma koostatud üldplaneeringute nõustikku täpsustav juhend, mis käsitleb rohevõrgustiku temaatikat süvitsi.

Planeerimisjuhendi koostamise käigus koguti ko  kku maakonna- ja üldplaneeringud, milles sisalduv rohevõrgustike info koondati ruumiandmebaasi. Digitaalselt saadud rohevõrgustike kihid koos erinevate rohevõrgustiku toimivust hinnata aitavate andmekihtidega (nt elurikkust iseloomustav kaitstavate liikide tihedus 2017. a lõpu seisuga) on vaadeldavad ka veebirakenduses (sellelt lingilt kättesaadav 3. oktoobrini 2018. a).

Töö käigus analüüsiti planeeringutes määratud rohevõrgustiku toimivust elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste kvaliteetse pakkumise võime tagajana. Teiste ökosüsteemiteenuste seas võeti arvesse ka inimese jaoks vahetult oluline puhkemajanduslik aspekt. Uuriti planeeringutes rohevõrgustiku käsitluse sõnalist (kasutustingimuste) poolt ning teostati ruumianalüüsid.

Pärnu piirkonnas 15 × 50 km suurusel alal modelleeriti lisaks valitud liikide (põder, tiigilendlane, rukkirääk ning raba- ja rohukonn) elupaigasobivuse seoseid rohevõrgustikuga. Kahe aasta jooksul (2015–2017) telemeetriliselt jälgitud põdrapulli liikumise kohta koostati animatsioon.

Tööst selgus, et üldjoontes on seni maakonna- ja üldplaneeringutega määratud rohevõrgustik elurikkust toetav, kuid pigem metsaökosüsteemi põhine. Rohevõrgustiku täpsustamisel tuleks jälgida, et ka teiste ökosüsteemide (nt niidud, sood) elustiku jaoks oleks võrgustik planeeritud sidusalt – et elurikkuse koondumiskohad ehk tugialad oleksid koridoridega ühendatud ühtseks tervikuks, mis toimib elupaikade ja liikumisteede võrgustikuna. Eraldi on planeerimisjuhendis tähelepanu pööratud linnalisele keskkonnale, kus räägime pigem „niidistikust“ ning uudsetest looduspõhistest lahendustest. Paremini tuleb läbi mõelda rohevõrgustiku aladel seatavad kasutustingimused. Et kasutustingimused oleks siduvad, peavad need olema selged ja üheselt mõistetavad. Näiteid selle kohta, mis on seni tehtud hästi ja mida saaks kasutustingimuste sõnastamisel paremini teha, leiab samuti planeerimisjuhendist, pikem käsitlus on toodud eraldi juriidilise analüüsi dokumendis.

Töö teostasid Riin Kutsar, Pille Metspalu, Kaile Eschbaum, Marika Pärn ja Jaanus Padrik (OÜ Hendrikson & Ko), Siim Vahtrus (Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus), Kalev Sepp (Eesti Maaülikool) ning Jaanus Remm, Kertu Jaik ja Piret Remm (OÜ Rewild).

Töörühmas osalesid Merit Otsus, Margit Tennokene, Piret Palm, Birgit Parmas ja Aire Rihe (Keskkonnaministeerium), Eleri Kautlenbach ja Andres Levald (Rahandusministeerium), Madli Linder, Lauri Klein, Uudo Timm ja Peep Siim (Keskkonnaagentuur), Kaja Lotman ja Märt Öövel (Keskkonnaamet) ning Merly Kiisler (Põllumajandusamet).

Töö „Rohevõrgustiku toimivuse analüüs ja planeerimisjuhendi koostamine“ teostati Keskkonnaagentuuri tellimusel Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ning Eesti riigi poolt rahastatava projekti „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid“ (ELME) raames.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta