Minu pöördumine on ajendatud veebruaris Sindis päästetud hundi ümber toimuvatest arvamusavaldustest ja seisukohavõttudest.

Nagu teada, kinnitati loomale Keskkonnaagentuuri poolt kaela GPS-saatja, et oleks võimalik tema teekonda ja käekäiku seirata. Keskkonnaagentuuri töötajad on kogu perioodi vältel andnud intervjuusid, vastanud ajakirjanike küsimustele, koostanud pressiteateid ja artikleid, esinenud tele- ja raadioeetris – andnud endast parima, et info soe ettevõtmistest ka kõigi huvilisteni jõuaks.

Juunis kadus saatja signaal ning tõusid teemaks kartused, et hundiga on midagi juhtunud. Sellest alates on meedias levinud ohtralt kõikvõimalikke versioone sellest, mis võis kadumise põhjuseks olla. Erinevatest allikatest on jäänud enim kõlama arvamus, nagu oleksid hundi tapnud salakütid. Kahjuks on sellekohane viide tekitanud suurt pahameelt Eesti Jahimeeste Seltsi ridades, kes oma kodulehel seda ka suhteliselt jõuliselt väljendavad.

Ei tahaks siinkohal laskuda demagoogiasse ega arutleda selle üle, kas ERR otsesaatesse „Ringvaade“ kutsutud ja seal ulukieksperdina esitletud spetsialist esitas saates enda või oma tööandja ehk Keskkonnaagentuuri seisukohti. Ehkki seda nõnda ei esitletud, oli stuudios meie, st Keskkonnaagentuuri töötajast ulukiekspert, meie töösuhe ei katke ka väljapool ametlikku tööaega.

Võin kinnitada, et Keskkonnaagentuur tugineb faktidele ja annab hinnanguid teadus- ning teadmispõhiselt. Sellegipoolest ei ole maailm must-valge ja täpsema tarkuse selgumiseni jääb ikka mõningane määramatus, millele oleme ka nn Sindi-hundi teema kajastuses pidevalt viidatud. On ka ilmne, et antud asjas on selge avalikkuse huvi ja vaikimine poleks alternatiiv.

Mis puutub meie kommunikatsioonitegevusse, siis see on koordineeritud ja peab tagama Eesti rahvale parima teadmise meie keskkonnas toimuvast. Ent veelkord – see ei tähenda, et kuskil töötab kõiketeadja, kes korraldaks küsimustele vastamisest kõrvale hiilimist või kes rahvale edastatavaid sõnumeid kunstlikult ilustaks.

Tänasel päeval tundub uskumatuna EJS seisukoht, justkui avaliku sektori töötaja, peaks olema oma arvamustes suukorvistatud või edastama tsenseeritud ja vaid mõne huvigrupi ootustele sobitatud sõnumeid. Selline eeldus ja eelistus on kohatu. Võime öelda, et meie spetsialistid on kahtlemata oma ala eksperdid, kes tuginevad oma töös pikaajalistele kogemustele, rahvusvahelisele praktikale ja faktidele.

Tunnen jahimehi ja –naisi kui valdavalt tasakaalukaid ja loodusest hoolivaid inimesi, kelle jahihuvi ei toida mitte tapakirg vaid märksa kõrgemad väärtused. Siinkohal vabandame, kui ehk otsesaates ulukieksperdile kohapeal „kergelt suhu topitud“ või mõnest kirjaloost kontekstist välja tõstetud sõnad jahindushuvilisi riivasid. Nii ei pidanud see olema ega minema ja antud juhul ei osunda me kuidagi ei jahimehele ega kellelegi teisele muule kui vaid arvatavale abstraktsele inimkäele, mille osalust toetab tõenäosusteooria läbi seni kogutud andmete.

Jahimees oli ja on meie hea partner, kelle enda arusaadav huvi on loodusvarade säästev kasutamine oma tegevuspiirkonnas. Koostöös on olnud võimalik paljugi ühiskonnale kasulikku teha ja loodan, et ühise eesmärgi nimel tegutsemise soov säilib ka tulevikus.

Taimar Ala
Keskkonnaagentuuri direktor

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta