Euroopa Kohus selgitas, mida tähendavad keskkonnateabe direktiivis „asutusesisese teabevahetuse“ ja „riigiasutuste töö“ kohta käivad erandid (C‑84/22)

Novembri lõpus tegi Euroopa Kohus eelotsuse asjas C‑84/22, kus oli küsimuse all kuidas tõlgendada keskkonnateabe direktiivi 2003/4/EÜ artiklis 4 sätestatud erandite mõisteid „asutusesisene teabevahetus“ ja „riigiasutuste töö“, mis võimaldavad ametiasutustel keskkonnateabe taotlust tagasi lükata. Eelotsusetaotlus oli esitatud MTÜ Right to Know CLG ja An Taoiseachi (Iiri peaminister) vahelises kohtuvaidluses seoses Iiri valitsusele 2016. aastal esitatud taotlusega tutvuda kõigi dokumentidega, mis puudutavad 2002.–2016. aasta nõupidamistel toimunud ministrite nõukogu arutelusid Iirimaa kasvuhoonegaaside heitkoguste üle.

Euroopa Kohus toonitas esmalt, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tähendab direktiivis 2003/4 ette nähtud keskkonnateabega tutvumise õigus seda, et sellise teabe avalikustamine peaks olema üldreegel ja riigiasutustel peaks olema lubatud keskkonnateabe taotlust tagasi lükata ainult konkreetsetel ja selgelt määratletud juhtudel. Erandeid teabega tutvumise õigusest peaks seega tõlgendama kitsalt, et avalikustamisega seotud üldine huvi oleks tasakaalus avalikustamisest keeldumise huviga.

Euroopa Kohus määratles, et „asutusesisese teabevahetuse“ kohta ette nähtud erand hõlmab teavet, mis ringleb riigiasutuses ja mis ei ole teabetaotluse esitamise ajal selle asutuse sisekasutusest väljunud, vajaduse korral teavet ka pärast seda, kui nimetatud asutus on teabe kätte saanud, ja tingimusel, et seda teavet ei ole tehtud või ei oleks tohtinud teha üldsusele kättesaadavaks enne seda, kui see asutus on teabe kätte saanud. Kohus selgitas, et tegemist on eriti laia erandiga, mida võib kohaldada nende asutuste kogu töö igas etapis. Sellest järeldub, et tegemaks kindlaks, kas nimetatud erandi kohaldamisalasse kuuluva teabega tutvumise võimaldamisest keeldumine on põhjendatud, peab olemasolevate huvide, st teabe avalikustamisega vastuolus olevate huvide ja teabe avalikustamist õigustavate huvide kaalumine olema rangelt piiritletud.

 „Riigiasutuste töö“ jaoks ette nähtud erand hõlmab üksnes teavet, mida on vahetatud riigiasutuste otsustusprotsessi viimases etapis, mis on riigisiseses õiguses selgelt määratletud kui „töö“ ja mille puhul näeb riigisisene õigus ette konfidentsiaalsuskohustuse.
Euroopa Kohtu sõnul hõlmab „riigiasutuste töö“ jaoks ette nähtud erand üksnes teavet, mida on vahetatud riigiasutuste otsustusprotsessi viimases etapis, mis on riigisiseses õiguses selgelt määratletud kui „töö“ ja mille puhul näeb riigisisene õigus ette konfidentsiaalsuskohustuse. Euroopa Kohus toonitas otsuses oma varasemat seisukohta, et eelmainitud erand ei võimalda aga tagasi lükata taotlust tutvuda „keskkonda sattuvaid heitmeid käsitleva teabega“. Täpsemalt, kui tegu on teabega, mis käsitleb keskkonda sattuvaid heitmeid, siis isegi kui seda teavet peetakse liikmesriigi õiguse kohaselt põhimõtteliselt konfidentsiaalseks, ei saa sellega tutvumise võimaldamisest keelduda, välja arvatud juhul, kui seda teavet ei ole võimalik eraldada muust samas kontekstis vahetatud teabest.

Kohus märkis seejuures, et nende erandite, „asutusesiseseks teabevahetuseks“ ja „riigiasutuste tööks“ kumulatiivne kohaldamine on välistatud.

Euroopa Kohtu otsus C‑84/22

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta