Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, Eesti Ornitoloogiaühing ja Eesti Jahimeeste Selts leppisid kokku, et linnukaitse eesmärkide saavutamiseks ja jahipidamise täpsemaks reguleerimiseks kaitsealadel tuleb teha kehtivate jahipiirangute analüüs ja ettepanekud selle otstarbekamaks muutmiseks.

Keskkonnaameti tellimusel on valmimas kaitstavate alade linnujahipiirangute analüüs. Selle eesmärgiks on analüüsida üht tüüpi looduskaitsepiirangut tervikuna kõigil kaitsealustel aladel – kaitsealadel, hoiualadel ja püsielupaikades. Töö käigus koondati ja süstematiseeri kaitstavatel aladel kehtivate jahipiirangute info ning loodi selle põhjal geoinfosüsteemides kasutatav kaardiandmestik.

Kõrvutades jahipiiranguid värskemate linnustiku inventuuride ja seireandmete, kaitse-eesmärkide ning piirkondade küttimisinfoga on tuvastatud alad, kus reeglid vajaksid ajakohastamist. Kaitstavatel aladel seni kehtinud piirangud on seatud pika aja vältel vastavalt tollasele linnustiku kaitsestaatusele, jahihuvile ning kaitse-eeskirjade avalikustamisel laekunud ettepanekutele. Ajaga tekkinud muutuste ja uute teadmiste valguses võib olla vajalik linnujahipiiranguid muuta veidi enam kui pooltel analüüsitud aladest.

„Olulist muutmist vajavate jahialadena saab välja tuua hoiualad, kus puudub detailne kaitsekord. Vastavalt looduskaitseseadusele on hoiualadel keelatud tegevused, mis ohustavad ala eesmärkide säilimist. Uuringu koostajate hinnangul on vajalik välja töötada õiguslikud alused, mis võimaldaks keelata linnujahti ka hoiualadel, kus on eesmärgiks linnustiku elupaikade kaitse. Tuntumad ja linnurikkamad hoiualad on näiteks Väinamere hoiuala ja Pärnu lahe hoiuala,“ lausus Roland Müür, Keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõunik.

Kolmandal novembril algusega kell 10 tutvustatakse Keskkonnaministeeriumis linnujahipiirangute analüüsi tulemusi ja küsitakse teemaga seotud osapoolte arvamust. 

„Linnujahi piirangute uuring on oluliseks sisendiks võimalike linnujahti korraldavate reeglite täpsustamiseks. Nii palju osapooli puudutava teema puhul tuleb arvesse võtta kõik kogutud teadmised, et edasiste otsuste puhul võimalikult konsensuslik lahendus leida,“ ütles Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp ja lisas, et võimalikud muudatused õigusloomes arutatakse eelnevalt läbi ka maaomanike esindajatega.

Uuringu tellis Keskkonnaamet, lepinguline partner on Eesti Ornitoloogiaühing, tööd rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta