Keskkonnaamet koristas Harjumaal Rae vallas paikneva Betooni tänava lähistelt reformimata riigimaalt ühe tonni ohtlikke ja üle 75 tonni tavajäätmeid.

„Betooni tänava ebaseaduslik prügila on silma ja õiglustunnet riivanud juba pikalt. Viimati korrastasime objekti 2013. aastal, ent kahjuks viidi prügi sinna ka pärast ala koristamist. Nüüdseks on ala uuesti korrastatud ning edasise prügistamise vältimiseks on paigaldatud teele betoontõkked,“ selgitas Reet Siilaberg, Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja.

Ebaseaduslikult ladestatud jäätmete koristamine läks riigile maksma 8550 eurot. Peamiselt viidi sealt ära olmejäätmeid (38,4 tonni) ja suurjäätmeid (35,3 tonni). Lisaks koristati ka 1,7 tonni jagu vanarehve ning ligi tonn ohtlike ainetega saastunud pinnast.

Lisaks Betooni tänava objektile on tänavu juba korrastatud ka kaks ohtlike jäätmetega reostunud objekti. Ida-Virumaal Kohtla-Järvel eemaldati keskkonnast 47,14 tonni naftasaadustega reostunud pinnast ja Põlvamaal Mooste vallas koristati mahajäetud väetisehoidlast 16,9 tonni põllumajanduskemikaalide jäätmeid ning 21,6 tonni väetisehoidla sissevarisenud eterniitkatust. Ohtlike jäätmetega saastunud objektide koristamist toetas SA KIK 28 080 euroga.

„Tuletame meelde, et remonttööde käigus tekkiv prügi tuleb viia lähimasse jäätmejaama või tellida selle äravedu jäätmeluba või registreerimistõendit omavalt ettevõttelt. Infot lähimate jäätmejaamade kohta saab kohalikust omavalitsusest või kaardirakendusest kuhuviia.ee. Väljastatud keskkonnalubadega saab tutvuda Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee,“ rääkis Siilaberg.

Loodusesse prügi viimine on keelatud ja karistatav. Leides metsast prügihunniku, tuleb sellest teada anda kohalikule omavalitsusele või Keskkonnainspektsioonile, kes peab saastaja kindlaks tegema ja jäätmed ära koristama.

Kui prügistajat ei suudeta kindlaks teha, läheb koristamise kohustus üle maaomanikule. Kui kohalikul omavalitsusel on kohustus korraldada olmejäätmevedu, ent ta pole seda teinud või on vabastanud teenusest üle 2% jäätmevaldajatest, peab koristuse eest tasuma omavalitsus.

Keskkonnaamet on kohustatud koristama jäätmed reformimata riigimaalt, kui saastajat ei suudeta kindlaks teha. Keskkonnaamet on aastatel 2013-2016 reformimata riigimaadelt koristanud ja käitlusesse suunanud ligi 900 tonni jäätmeid. Kuna koristamist ootavad veel mitmed objektid, jätkatakse vajalike koristustöödega kindlasti nii sel kui ka järgmisel aastal.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta