Keskkonnaamet kuulutas välja avatud menetlusega riigihanked karuputke võõrliikide (Sosnovski ja hiid-karuputke) tõrje tellimiseks Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) rahastatava projekti „Karuputke võõrliikide tõrje aastatel 2013-2014ˮ raames. Samuti kutsub keskkonnaamet karuputketõrjesse panustama maaomanikke ja kohalikke omavalitsusi.
Keskkonnaamet kuulutas välja avatud menetlusega riigihanked karuputke võõrliikide (Sosnovski ja hiid-karuputke) tõrje tellimiseks Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) rahastatava projekti „Karuputke võõrliikide tõrje aastatel 2013-2014ˮ raames. Samuti kutsub keskkonnaamet karuputketõrjesse panustama maaomanikke ja kohalikke omavalitsusi.
- Elurikkus ja looduskaitse
- Madli Linder
- 8. märts 2013
- Sosnovski karuputk. Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
Keskkonnaameti looduskaitse bioloogi Madli Linderi sõnul on karuputketõrje vastutusrikas ja järjepidevat tööd nõudev ülesanne. „Senise tõrje tulemuste alusel Keskkonnaameti koostatud analüüs näitab järjepidevalt tõrjutud kolooniates karuputketaimede tiheduse järk-järgulist kahanemist. Selleks et taimede tihedus võrreldes algseisuga oluliselt väheneks, on siiski vajalik minimaalselt nelja-viie aasta pikkune tõrjetsükkel,“ lisab Linder.
2013. aastal kavandab Keskkonnaamet karuputketõrjet ligi 1922 hektaril (sõltumata maaomandist). Välja on kuulutatud kuus avatud menetlusega riigihanget. Pakkumusi saab esitada riigihangete registri e-riigihangete keskkonna kaudu 149-le üle Eesti paiknevale tõrjeüksusele.
Ligi veerandi karuputkekolooniate pindalast moodustavad Harjumaal paiknevad kolooniad (446 ha). Palju on karuputke ka Viljandimaal (281 ha), Saaremaal (247 ha), Lääne-Virumaal (203 ha), Jõgevamaal (193 ha) ja Tartumaal (192 ha). Järvamaal on putkega kaetud 92, Ida-Virumaal veidi alla 70, Läänemaal 49 ja Pärnumaal 43 ha. Vähem on putke Rapla- (32 ha), Valga- (31 ha) ja Võrumaal (21 ha) ning kõige vähem Põlva- (10 ha) ja Hiiumaal (15 ha).
2011. a oli tõrjetööde maht 1474 ha ja 2012. a 1687 ha, ERFi rahastatud tõrjeprojekt maksis 782 543 eurot. Kui 2011. a tunnistati tõrjetööd mittenõuetekohaseks 181 ha-l, siis 2012. a oli selliseid alasid vaid 1,3 ha ulatuses.
Keskkonnaamet ootab maaomanikelt mõistvat suhtumist tõrjumisse ja tõrjujatesse. Nõuandeid karuputke tõrjumiseks ja Keskkonnaameti regioonide kontaktid, kelle kaudu saab teavitada Keskkonnaametit uutest karuputke võõrliikide kolooniatest, leiab Keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee.
2013.–2014. aastal rahastatakse tõrjetöid „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine” meetme „Looduse mitmekesisuse säilitamine” investeeringute kava alusel Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
