Statistikaameti andmetel suurenesid Eesti keskkonnakaitsekulutused reaalväärtuses aastatel 2014–2022 ligi 37%, see tähendab 527 miljonilt 715 miljoni euroni. Kulud keskkonnakaitsele olid suurimad jäätmekäitluse valdkonnas, kus need ulatusid 347 miljoni euroni. Keskkonnakaitseinvesteeringuid tehti enim ehk 75 miljoni euro eest vee- ja pinnasekaitse ning reoveekäitluse valdkonnas.

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine sisaldab tegevusi ja kulutusi, mis on suunatud saaste tekkimise vähendamisele, ennetusele või juba tekkinud saaste kõrvaldamisele. Riigi keskkonnakaitsekulutusi käsitletakse keskkonnakaitsele kulutatud jooksvate ja kapitalikulude (investeeringute) summana, millest on maha arvestatud välismaailmalt saadud toetused.

Statistikaameti juhtivekspert Kaia Oras tõi välja, et ligi poole 2022. aasta keskkonnakaitsekulutustest moodustasid 347 miljoni euroga jäätmekäitluse valdkonna kulutused. „Jäätmekäitlusele kulub järjest enam, kuna see on keerukas ja hõlmab mitmeid etappe: kogumist ja transporti, sorteerimist, töötlemist ja ohutut kõrvaldamist. Lisaks toimub pidev seire ja kontroll. Jäätmekäitlus on kulude arvestuses olnud suurim keskkonnakaitsevaldkond ka varasematel aastatel,“ sõnas Oras.

Teiste suuremate kuluvaldkondadena järgnevad reoveekäitlus ning pinnase- ja veekaitse 201 miljoni euro ning bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse 49 miljoni euroga.

 

Keskkonnakaitsekulutuste osakaal SKP-s näitab langustrendi

 

Keskkonnakaitsekulutuste kasv jooksevhindades on olnud märkimisväärne, kuid nende osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP-s) on vähenenud. Keskkonnakaitsekulutuste osakaal moodustas 2022. aastal 2% SKP-st, 2014. aastal oli aga kulutuste osakaal 2,4%. Samuti on Eesti koht langenud Euroopa Liidu riikide pingereas: 2018. aasta neljandalt positsioonilt Euroopa Liidu keskmisest madalamale.

Investeeringud keskkonnakaitsesse aitavad vähendada saastet ja selle kahjulikku mõju pikaaegselt

2022. aastal investeeriti Eestis 130 miljonit eurot varadesse, mis on vajalikud keskkonnakaitseks või keskkonnateenuste pakkumiseks (nt reoveepuhastid, jäätmekäitlusrajatised, jäätmete transportimiseks mõeldud sõidukid või ka seadmed ja filtrid).

„Keskkonnakaitse jooksevkulutused on olulised, sest keskkonnakaitse nõuab pidevat hooldust. Samuti on väga olulised investeeringud, mis aitavad tagada keskkonnakaitsemeetmete jätkusuutlikkuse ja suudavad pakkuda pikaajalist kasu, vähendades vajadust pidevate jooksevkulude järele. Investeeringud uute tehnoloogiate ja infrastruktuuri arendamisse võivad pakkuda pikaajalisi lahendusi keskkonnaprobleemidele,“ selgitas Oras.

Ligi pool keskkonnakaitseinvesteeringutest (75 miljonit eurot) tehti 2022. aastal reoveekäitlusesse ja pinnasekaitsesse. Reoveekäitlejad on rajanud, arendanud ja rekonstrueerinud kanalisatsioonivõrke, kuid teinud ka jooksvaid investeeringuid põhivarasse. Jäätmekäitlusesse investeeriti 24 miljonit ning bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitsesse 19 miljonit eurot.

 

Välismaised toetused Eesti keskkonnakaitsele ulatusid 59 miljoni euroni

 

Välismaiste toetuste lisamine Eesti enda keskkonnakaitse panusele tõstis keskkonnakaitsekulutuste taseme Eestis 773 miljoni euroni.

Kõige rohkem välismaiseid toetusi saadi 2022. aastal reoveekäitluses ning pinnase- ja veekaitse valdkonnas (25 miljonit), millest toetati erinevaid kanalisatsioonivõrgu rajamisega seotud töid ning ka jääkreostuse likvideerimist, sõnnikuhoidlate rajamist jms.

Välismaiseid toetusi saadi ka bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse valdkonna arendamiseks, mida kasutati poollooduslike koosluste hooldamisel ning kaitsealuste liikide ja elupaikade seisundi parandamisel. Siiski moodustavad välismaised toetused Eesti keskkonnakaitse panusest vaid ligi 10%.

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise andmed koostatakse Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise määruse nr 691/2011 alusel. Määrusega tagatakse riikidelt saadud andmete võrreldavus ning järjepidevus. 

Arvepidamise andmete analüüsimisel on oluline arvestada asjaoluga, et kõik ressursihalduse eesmärgil tehtavad tegevused, nagu taastuvatest allikatest energia tootmine, energiatõhusus, metsade majandamine, jäävad keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise reguleerimisalast välja ning nendega seotud kulutusi ei arvestata riiklike keskkonnakaitsekulutuste hulka.

Laiemat teavet kogu keskkonnakaupade ja -teenuste sektori lisandväärtus ja tööhõive kohta leiab siit: „Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori osakaal SKP-s on kaheksa aastaga kasvanud veerandi võrra“. 

Vaata ka statistikaameti keskkonnakaitse rahastamise valdkonnalehte ja rahvusvahelisi võrdlusandmeid. 

Lugu on pärit Statistikaameti leheküljelt.

Sarnased artiklid