Riigikogu keskkonnakomisjon otsustas viia arutelu kollektiivsest pöördumisest „Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035?“ Riigikogu täiskogu istungile oluliselt tähtsa riikliku küsimusena.

Keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar märkis, et tegu on aktuaalse teemaga, mis on seotud nii keskkonna, majanduse kui ka sotsiaalsete aspektidega.

„Kliimaneutraalsusega seotud probleemide lahendamine on vastutusrikas tegevus, mis nõuab otsustavat tegutsemist ja samal ajal arvestades sellega kaasnevate mõjude hindamist ning arvestamist. Selle tõsise ettevõtmise puhul on latt seatud kõrgele ning peame konstruktiivselt arutama, kuidas eesmärgini jõuda,“ ütles Savisaar.

Keskkonnakomisjoni aseesimehe Yoko Alenderi sõnul on vaja selgelt paika panna sihid. „Peame tegema konkreetse tegevuskava kindlaksmääratud tähtaegadega ja andma selged signaalid, missugused muutused kaasnevad koos sellega meie majanduses,“ ütles Alender.

Mahukaim ja kõige enam Eesti majandust mõjutav sektor on seotud energeetikaga. Kavandatud meetmed näevad ette põlevkivisektori ülemineku süsinikumahukalt elektritootmiselt  energiaefektiivsele õlitootmisele ning soojuse- ja elektrienergia tõhusa koostootmine täiendava arendamise. Kava kohaselt on vaja laiendada tunduvalt taastuvenergia kasutamist, tuuleparkide rajamist, soojamajanduse ümberkorraldamist ja veel rea teiste abinõude rakendamist.  

Eestimaa Looduse Fondi algatatud kollektiivses pöördumises soovitakse Eesti riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks: Eesti peab saavutama kliimaneutraalsuse hiljemalt 2035. aastaks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu.   

Keskkonnakomisjon teeb Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada kollektiivse pöördumise „Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035“ arutelu olulise tähtsusega riikliku küsimusena täiskogu istungi päevakorda 19. märtsil. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta