Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus allkirjastas haruldase ja ohustatud ebapärlikarbi kaitseks tegevuskava.

Tegevuskava eesmärk on looduskaitsealuse ebapärlikarbi paljunemise ja elupaikade tingimuste parandamine. Näiteks on plaanis eemaldada kalade rändetakistusi ja takistada sette kandumist jõkke.

Ajalooliselt on ebapärlikarp olnud rohkearvuline liik, kuid arvukuse kiire vähenemine algas 20. sajandi alguspoolel, mil röövpüük saavutas oma kõrgpunkti ja veekogud hakkasid inimtegevuse mõjul reostuma.

Ebapärlikarp on Eesti pikaealiseim selgrootu loom. Eestis on leitud kuni 134 aastaseks elanud ebapärlikarpe, kuid külmemas kliimas võivad nad elada ligi kolmesaja aastaseks.

Ebapärlikarbil on väga keeruline elutsükkel. Nimelt sõltuvad nad nii sobivate noorkalade kui ka elupaiga olemasolust. Vastsed peavad kinnituma 1-2 aastase jõe- või meriforelli lõpustele, kus nad elavad ligi aasta. Seejärel peavad nad sattuma liivasele pinnasele, kuhu kaevunult veedavad ligi viis aastat. Arvatakse, et viljastumisest suguküpsuseni elab vaid üks ebapärlikarp miljonist, kuna paljud karbid lihtsalt ei leia kas sobivat kala või sobivat kohta kaevumiseks.

Suureks takistuseks on kopratammid, mis ei lase piisaval arvul kaladel jõuda ebapärlikarpide jõelõikudele. Samuti on oluliseks ohuks karpide häirimine ja väljapüük ning erinevad ohud nende elupaigale.

Tegevuskava koostamist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Kinnitatud tegevuskava ei avaldata Keskkonnaministeeriumi kodulehel, kavaga saab soovi korral tutvuda Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonnas.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta