Valimistel osalevate erakondade esindajad rääkisid täna Kumus toimuval Jäätmekäitlejate Liidu Jäätmepäeval keskkonnaministrikandidaatide debatil korraldatud olmejäätmeveo hetkeseisust.

Kui muudes küsimustes olid kandidaadid eri meelt, siis selles, et Eestis peab olema korraldatud olmejäätmeveoga liitumine kodanikule kohustuslik, leidsid kõik kandidaadid üksmeele.

Keskkonnapäeval oli publikul võimalus sms-hääletuse teel hinnata, kes on parim keskkonnaministrikandidaat. Selle võitis Mati Raidma Reformierakonnast 31 häälega. Teisele kohale jäi Arvo Sarapuu Keskerakonnast 25 häälega ning kolmandaks Rainer Vakra Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast 22 häälega. Kõige vähem hääli sai Mart Järvik. Kokku hääletas  96 inimest.

Mati Raidma Reformierakonnast ütles, et tegemist on kompleksse küsimusega. „Tarbija otsustusulatust tuleb suurendada. Kuid kodanikul peaks olema õigus teenusepakkujat valida.“ Ta leiab, et keskkonnaministri roll on oskus kuulata erinevaid sihtrühmi. Sihtrühmad on selles eluvaldkonnas väga erinevad. Tegutseva keskkonnaministrina on tal kõige selgem pilt sellest valdkonnast.

„Kõigepealt tuleb aru saada sellest, et prügist teeb ressursi selle kogus, üks kilekott pole ressurss,“ ütles Rainer Vakra Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast. „Mõistlik on tänast süsteemi edasi arendada, kus oleks paigas nii KOV rahastus ja selgelt paika pandud veokoha reeglistik. See tagab ka odavaima hinna. Ning väga selgelt tuleks seadusesse kirjutada, et olmejäätmete vedu ladestamine mäkke tuleks keelata.“

Vakra on arvamusel, et Eesti riik peaks olema paindlikum ja kiiremini reageerima vastavalt vajadustele. Ka peaks olema kodanikul võimalus valida teenusepakkujat. Ta leiab, et omavalitsuste rahastamise süsteem peaks olema selge ja arusaadav. Tuleb vältida JOKK süsteeme: "Kui meil on inimesed, kellel on arvamus, et kahe paragrahvi vahel on tühi koht, siis on see arengu küsimus. Seaduse eelnõu on laual ja kõik head mõtted on oodatud, et tupikuid vältida," leidis Vakra.

Andres Metsoja Isamaa ja Res Publica Liidust rääkis, et ideaalis peaks olema kodanikul võimalik ise vedajat valida. „Aga selles peab nägema tervikut. Ja tänase seaduseelnõu kontekstis ma ei saa seda toetada. Kuidas kõik täpselt saab juhtuda, on vaidlemise tulemus,“ rääkis Andres Metsoja.

Metsoja lähtus oma töökogemusest omavalitsuses ja on arvamusel, et korraldatud jäätmevedu on võit Eesti keskkonnale. Omavalitsustel pole ilma planeeringuta võimalust saada EL toetusi. Omavalitsus peab lisama Euroopa Liidu rahade taotlemisel oma osalusprotsendi ja kui ta ei täida seadusi, siis tuleb suurendada tema osalusprotsenti toetusrahade taotlemisel.

Arvo Sarapuu Keskerakonnast: „Esimene on keskkond. Asetame inimese keskkonda, mida me näha soovime. Kui me ei taha, et prügi visatakse metsa alla – on mõistlik muidugi korraldatud olmejäätmete vedu. Kui me soovime korraldada talguid, siis ütleme kodanikele, et tehke mis tahate. Kuid mina aga jah-ei küsimustele ei vasta, see ei ole nii lihtne küsimus.“

Sarapuu hindab Tallinna avilinnapeana Tallinnas sisseviidud praktikat, linnas on loodud jäätmekäitluse võrgustik. Ta ei ole rahul olukorraga, kus turul on võimalik valuda vaid kolme teenuse pakkuja vahel. Sarapuu leiab, et tuleb selgeks teha, kes on jäätmete omanik igal jäätmeringluse momendil.

„Kas iga prügitekitaja peab saama võimaluse valida endale vedajat – olen selles suhtes ettevaatlik,“ ütles Mart Järvik, kes esindab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda. „Kohalikud omavalitsused on neid hankeid korraldanud. Säästva Eesti uuring selles osas näitas väga selgelt, kuidas korraldatud olmejäätmete vedu on viinud hinnad alla. Mina pooldan vana süsteemi jätkumist – kohalikud omavalitsused korraldavad hanke ja nii kujuneb odavaim hind.“ Mart Järvik ei ole EKRE liige ja leiab, et need küsimused tuleb erakonnasiseselt veel paika vaielda.

Artur Talvik Vabaerakonnast ütles, et tema jaoks on prügifilosoofia totaalselt muutunud. „Enne tegime prügi ja see kasvas,“ rääkis Artur Talvik. „Täna on olukord muutunud, mina kui prügi tootja olen tegelikult tooraine tootja. Kogu filosoofia peaks lähtuma tarbijast. Ja kui inimene ütleb, et tema on tootja ja tahab selle ära anda, siis peaks kõik liikuma selle poole, et käib enampakkumine prügi peale. Aga seda ei ole. Ja kui ma tänast vaidlust vaatan. Siis viitamine vabale turule teeb mind tarbija seisukohast väga ettevaatlikuks. Jäätmeturu vabaks tegemises peame olema väga-väga ettevaatlikud. Ma kardan, et see lõppeb sellega, et hind tõuseb. Tarbijana oleme lõksus. Ma saan aru, et täna on võim kohaliku omavalitsus käes ja mõni rikub ilusaid mõtteid ära, pean silmas Keskerakonda ja Tallinna linna. Vabaturu suhtes olen prügiküsimustes VÄGA ettevaatlik just tarbija ja hindade seisukohalt.“

Artur leiab, et keskkonnaministeeriumit ei peaks juhtima poliitiliselt, vaid seda peaks tegema lähtuvalt loodusseadustest. Ta lubas ka keskkonnaministriks mitte hakata.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta