Keskkonnaminister Mati Raidma ütles tänasel jäätmefoorumil, et jäätmete liigiti kogumise ja ringlussevõtu tasemega ei saa rahul olla ning konkurentsi selles sektoris peab elavdama.

Viimased uuringud näitavad, et olmejäätmeid koos pakendijäätmetega tekib inimese kohta ligi 400 kilogrammi aastas, millest toidujäätmed moodustavad umbes 50 kilogrammi. Need on numbrid, mida on meie kõigi võimuses vähendada, kui tekitame vähem jäätmeid, kogume tekkinud jäätmed liigipõhiselt ning suuname need taaskasutuse.

„Oleme Keskkonnaministeeriumi poolt teinud nende kitsaskohtade lahendamiseks ettepanekud, millega toetatakse liigiti kogumist, et see oleks majanduslikult mõttekas ja kohalikud omavalitused pakuksid piisavalt jäätmete kogumiskohti, teeksid teavitust ja vajadusel ka  järelevalvet. Liigiti sortimine peab hinna ja mugavuse poolest muutuma Eesti majapidamistele oluliselt soodsamaks. Inimesel peab olema üheselt klaar, et kui ta sordib ning kogub jäätmed liigiti, on tema prügiarve oluliselt väiksem kui siis, kui ta viskab need kõik koos ühte konteinerisse. Kavandatava jäätmeveoreformi eelnõuga tehakse ettepanek et liigiti kogutud jäätmete teenustasu on tulevikus maksimaalselt pool ja vanapaberi- ja kartongi kogumisel kuni 20% segaolmejäätmete kogumise teenustasust,“ ütles Mati Raidma.

„Teine oluline problemaatika on  konkurentsi elavdamine selles sektoris, praeguseks on Eestis kolm prügiveoga tegelevat selgelt domineerivat ettevõtet. Ka Konkurentsiamet on väljendanud seisukohta, et hetkel kehtiv jäätmeseadus on vaba ettevõtlust põhjendamatult piirav ning jäätmemajandusega seotud turud tuleks sarnaselt enamikele teistele tegevusaladele vabale konkurentsile täielikult avada.

„Töötame selle nimel, et tulevikus saaks inimene ise valida teenusepakkuja lähtudes teenuse kvaliteedist ja hinnast, lisateenuste pakkumisest jms. Samal ajal ei muutu kohustus lepingut omada, leping peab ikka olema. Kahtlemata on võtmekohaks, kuidas tagada olmejäätmete veoteenuse kättesaadavus tarbijaile vastuvõetava hinnaga ka maapiirkondades, eriti hajaasustusega piirkondades,“ lisas Raidma.

Mati Raidma selgitas, et uue eelnõuga otsime rahastust ka  kohalike omavalitsuste olmejäätmete alase korraldava tegevuse kulude katmise küsimusele. Eelnõu kohaselt on see 2 eurot elaniku kohta aastas.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta