Alates 16. maist kuni 1. septembrini ootab Keskkonnateabe Keskus kõigilt loodushuvilistelt sissekandeid loodusvaatluste andmebaasi võõrliikide kohta.

Võõrliigid on meie loodusele mitteomased liigid, mille levimine siia on olnud inimtegevuse tagajärg, olgu selleks siis tahtlik või tahtmatu tegevus. Võõrliikidest on kõige ohtlikumad invasiivsed võõrliigid ehk need, mis on inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistunud meie looduslikes ja poollooduslikes elupaikades, püsivad ja levivad edasi ning ohustavad oma olemasoluga loodulike liikide areaali ja arvukust, senist koosluste struktuuri ja tasakaalu ning aine ja energiaringete teid toiduahelas või ka inimtervist.

Võõrliigid võivad muuta ka eluta keskkonna omadusi - näiteks mullakeemiat  muutes muudavad nad kogu koosluse struktuuri. Seega on väga oluline teada, kus need võõrliigid elavad ja kasvavad, et saaks vajadusel võtta tarvitusele meetmed meie looduse kaitsmiseks.

Loodusvaatluste andmebaasi abil võõrliikide vaatluste kogumise eesmärgiks on saada loodushuviliste kaasabil teavet võõrliikide leiukohtadest, et seda infot siis hiljem looduskaitselisel eesmärgil kasutada.

Kõigi võõrliikide vaatlusi sisestanute vahel loosib Keskkonnateabe Keskus koos Keskkonnaministeeriumiga välja kolm võitjat, kes saavad tehtud töö eest väikese auhinna: Loodusajakirjade nelja paketi aastatellimuse 2012. aastaks, 150 euro väärtusega Matkaspordi kinkekaardi, logoga andmebaasi seljakoti ja võõrliikide teemalise raamatu.

Milliseid liike võiks kindlasti tähele panna?

Kuna Eesti võõrliikide nimekirjas on ligi 1000 liiki, siis annab Keskkonnateabe Keskus ette järgneva nimekirja liikidest, kelle vaatlusi oodatakse esmajärjekorras:

Soontaimed:
1) harilik kirikakar (Bellis perennis)
2) karvane võõrkakar (Galinsoga ciliata)
3) verev lemmalts (Impatiens glandulifera)
4) väikeseõiene lemmalts (Impatiens parviflora)
5) harilik tõlkjas ehk rakvere raibe (Bunias orientalis)
6) ida-kitsehernes ehk söödagaleega (Galega orientalis)
7) harilik kurekell (Aquilegia vulgaris)
8) tähk-toompihlakas (Amelanchier spicata)
9) pihkane haiklõug (Chaenorhinum minus)
10) kanada pujukakar ehk kanada õnnehein (Conyza canadensis)
11) hulgalehine lupiin ehk hulgalehine hundiuba (Lupinus polyphyllus)
12) kanada kuldvits (Solidago canadensis) ja sügis-kuldvits (Solidago gigantea)
13) Sahhalini konnatatar (Fallopia japonica)
14) Sosnovsky karuputk (Heracleum sosnowskyi) ja hiid-karuputk (Heracleum mantegazzianum)

Imetajad:
1) kährikkoer (Nyctereutes procyonoides)
2) ondatra (Ondatra zibethicus)
3) mink (Mustela vison)

Teised:
1) Lusitaania teetigu (Arion lusitanicus)
2) harilik (muutlik) rändkarp (Dreissena polymorpha)
3) signaalvähk (Pacifastacus leniusculus)
4) harilik tõruvähk (Balanus improvisus)
5) hobukastani-keerukoi (Cameraria ohridella)
6) kaugida unimudil (Perccottus glenii)