Selleks, et meist ei jääks maha saastunud õhk ja vesi ning prügi täis metsaalused, peaksime jäätmeid võimalikult keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema. Oluline roll on selles töös elanikel, kohalikel omavalitsustel ja mõistagi erinevatel jäätmekäitlusettevõtetel, kirjutab Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunik Kaili Kuusk ministeeriumi kodulehel.

Kohaliku jäätmehoolduse aluseks on omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri. Selles on kirjas, kuhu ja kuidas saab liigiti kogutud jäätmeid ära anda. Üks kindel võimalus selleks on jäätmejaam.

Mis on jäätmejaam?

Jäätmejaam on spetsiaalselt rajatud ja tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud kogumiskonteinerid taaskasutatavate jäätmete (sh ohtlikud) kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks. Jäätmejaamas toimub ka kasutuskõlblike ja suuremõõtmeliste jäätmete (mööbel, kodumasinad, majatarbed, riietusesemed jms) kogumine ja jaotamine. Paljudes jaamades on rajatud koht (nt asfaltplats) biolagunevate jäätmete kompostimiseks.

Jäätmejaamade rajamist korraldavad omavalitsused, sest jäätmekäitluse arendamine on nende ülesanne.

Jäätmejaamad on vajalikud selliste jäätmete jaoks, mille...

• kogumine tekkekohal konteineritega ei ole võimalik (vana mööbel, suured ehitus-lammutusjäätmed);
• mis on hõlpsalt taaskasutatavad (aia-pargijäätmed jm);
• mis vajavad erikäitlust (elektroonikaromud, vanarehvid, ohtlikud jäätmed).

Suurt hulka nendest jäätmetest võetakse vastu ka mujal, kuid jäätmevaldaja ei pruugi neid kohti kuigi lihtsalt üles leida. Seega – jäätmejaamad on vajalikud ennekõike kohalikele elanikele, et nad saaksid oma jäätmed mugavalt ja paljudel juhtudel tasuta üle anda. Sellest võidab ka keskkond, sest kui näiteks ohtlikud jäätmed satuvad tavaprügi hulka, võib see olla ohtlik tervisele, varale, keskkonnale.

Infot jäätmejaamade kohta leiab omavalitsuse kodulehelt. Sealt on leitav ka kohalik jäätmehoolduseeskiri.

Missugused ohtlikud jäätmed tekivad kodus?

Peamised kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed on:

• vanad ravimid;
• päevavalguslambid;
• säästupirnid;
• elavhõbedaga termomeetrid (nt kraadiklaasid);
• vanaõli, õlifiltrid, õlinõud, õlised kaltsud;
• värvi-, laki- ja liimijäätmed;
• lahustijäägid;
• pestitsiidid ja väetised;
• kodukemikaalid.

Ohtlike ainete pakendid ei ole tühjana ohtlikud, aga kui pakendisse on jäänud küllalt palju sisu, mida ei ole võimalik või ei soovita enam kasutada, siis tuleb see koos pakendiga viia ohtlike jäätmete kogumispunkti (või jäätmejaama).

Ohtlike jäätmete hulka kuuluvad ka paljud probleemtooted:

• elektri- ja elektroonikaseadmed (nt televiisorid, külmkapid, arvutid jt);
• akud ning patareid.

Kes kogub ohtlikke jäätmeid?

Kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejale korraldab kohalik omavalitsus. Kui omavalitsuse territooriumil on jäätmejaam, siis saab sinna ära anda nii kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed kui ka probleemtooted. Kui jäätmejaama ei ole, siis saab koduseid ohtlikke jäätmeid ära anda ohtlike jäätmete kogumispunkti. Täpsemat infot saab taas omavalitsusest.

Aeg-ajalt korraldavad omavalitsused koos jäätmekäitlejate ja tootjatega kogumisringe nii ohtlike jäätmete kui ka probleemtoodete kogumiseks. Eelnevalt teavitatakse sellest kohalikke elanikke.

Mis on probleemtoodetest tekkinud jäätmed?

Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist.

Probleemtooted on:

• kodumajapidamises kasutatavad elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
• mootorsõidukid ja nende osad;
• patareid ja akud;
• rehvid.

Probleemtoodetele rakendatakse tootjavastutust ehk „saastaja maksab” põhimõtet, millest lähtuvalt tootja/toote valmistaja/maaletooja peab tagama tema poolt turule lastud probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise, taaskasutamise, korduskasutamise või kõrvaldamise. See tähendab, et tootjad peavad korraldama ja kinni maksma oma toodetest tekkinud jäätmete tagasivõtmise ja kogumise ning taaskasutamise ja käitlemise. Kaudselt on need kulud arvestatud toodete hinna sisse, ehk toote kasutaja maksab need kinni uut toodet ostes ja uuesti ta nende toodete jäätmeteks muutumisel maksma ei pea.

Ettevaatust asbestiga!

Lisaks kodumajapidamises tekkinud ohtlikele jäätmetele puutume tihti kokku asbesti sisaldavate jäätmetega. Asbest on ohtlik. Asbesti käitlemisel võib õhku paiskuda asbestitolmu, mis ei ole silmaga nähtav, kuid ohustab kõiki, kes seda sisse hingavad. Organismi sattunud asbestitolm võib tekitada asbestoosi, kopsuvähki ja teisi kopsuhaigusi.

Kuna Eestis on kasutatud palju asbesti sisaldavaid materjale – eriti eterniiti ja isolatsioonimaterjale – siis tekib meil suurtes kogustes ka asbestijäätmeid. Kahjuks ei jõua suurem osa neist prügilatesse, vaid satub metsa alla või kaevatakse maa sisse. Asbest ei ole küll keskkonnale ohtlik, kuid oskamatul käitlemisel ohustab inimeste tervist.

Asbestijäätmed tuleb ladestada nõuetekohasesse prügilasse. Infot prügilate kohta saab omavalitsusest või Keskkonnaametist.

Kuhu mida panna?

Tagatisrahaga pakend (ehk pandipakend): vii tagatisrahaga pakendi tagasivõtu kohta. Ainul sel juhul saab tagatisraha tagasi.

Segapakend: vii segapakendijäätmete konteinerisse. Tavaliselt on kogumispunktis eraldi konteiner segapakendi ning ka klaaspakendi jaoks. Kui eraldi klaaspakendikonteinerit ei ole, läheb klaaspakend segapakendi konteinerisse. Jälgi konteineri märgistusi, neis on tavaliselt juhis, kuhu tohib klaaspakendid panna.

Segapakendid saab ära anda tasuta. Nende kogumisega tegelevad taaskasutusorganisatsioonid. Seda, kus asub lähim pakendikonteiner, saab teada linna- või vallavalitsusest. Konteinerite asukohad on kirjas ka kodulehtedel www.eto.ee, www.pakendiringlus.ee, www.tvo.ee.

Vanapaber ja -papp: vii vanapaberi ja -papi konteinerisse, võid põletada ka kodus ahjus. Teatud elamutüüpide (näiteks korterelamu) juures võib omavalitsus nõuda vanapaberikonteineri olemasolu. Üldjuhul saab vanapaberi ja -papi ära anda tasuta või oluliselt odavamalt kui segaolmejäätmeid.

Biolagunevad jäätmed: võimalusel komposti oma aias, korteriühistutel on mõistlik tellida eraldi biolagunevate jäätmete konteiner. Teatud elamutüüpide (näiteks korterelamu) juures võib omavalitsus nõuda biolagunevate jäätmete konteineri olemasolu.

Aia- ja haljastusjäätmed: võimalusel komposti oma aias või vii jäätmejaama (NB! Kõik jäätmejaamad aia- ja haljastusjäätmeid vastu ei võta. Täpsusta enne viimist endale sobivaim koht.)

Ohtlikud jäätmed: vii ohtlike jäätmete kogumispunkti või jäätmejaama. Vanad ravimid saad viia ka apteeki, kui apteek ei ole vanade ravimite kogumist korraldanud kogumispunkti kaudu.

Ehitus- ja lammutusjäätmed: soovitav on koguda eraldi puit-, metall- ja püsijäätmed (näiteks tellised) ning muu ehituspraht. Need tuleb viia jäätmejaama või anda üle jäätmekäitlejale. Ehitus- ja lammutusjäätmete segu üleandmisel tuleb kindlasti jäätmekäitlejale maksta. Liigiti kogutud materjale (näiteks puitu, metalli, silikaattelliseid) on võimalik ära anda ka tasuta.

Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed: vii poodi, kust kavatsed osta uue toote (pood peab seadme vastu võtma, kui ostad samast poest uue sarnase seadme). Kui ei ole kavatsust uut seadet osta, tuleb need viia lähemasse elektroonikaromude kogumispunkti või jäätmejaama. Saab ära anda tasuta. Kui seade ei ole tervik, siis võidakse küsida puuduva osa materjali eest raha.

Romusõidukid: vii sama automarki müüvasse kauplusesse või autolammutustöökotta (romulasse). Saab ära anda tasuta, romulad võivad romu vastu võtmisel maksta ka väikese summa. Nõua lammutustõendit! ARK kustutab auto registrist ainult lammutustõendi alusel.

Patareid ja akud: vii ükskõik millisesse poodi, kus müüakse patareisid ja akusid (ei ole kohustust uut patareid või akut osta). Poodides on spetsiaalsed kogumiskonteinerid patareide ja akude kogumiseks. Saab ära anda tasuta.

Vanarehvid: vii vanarehvide kogumispunkti (või jäätmejaama). Vanarehvid saab kõikidesse vanarehvide avalikesse kogumispunktidesse ära anda tasuta, sõltumata rehvide kogusest. Kogumispunktid peavad jääma rehvide kasutaja elukohajärgse maakonna piiresse. Juhul, kui tegemist on aastatega kogunenud suurema rehvikogusega (nt autokoorem), tuleb eelnevalt ühendust võtta mõne tootjaga (andmed leiab probleemtooteregistri kodulehelt, et uurida, kuhu võib suurema koguse viia).

Väldi “mustalt” tegutsevat ettevõtjat!

Kevadeti sagenevad abipakkumised romusõidukite, elektroonikaromude ning vanametalli äraveoks. Pahatihti on aga tegu ettevõtjatega, kel puuduvad selleks oskused, käitluskoht ja jäätmeluba. Nn mustalt tegutsevate ettevõtjate puhul ei ole teada, kuidas nad näiteks romudest eemaldavad ja kuhu toimetavad ohtlikke osi, vedelikke ning muid materjale, mida vanametallina ei saa kokkuostupunktidesse üle anda. Kui selline kraam satub metsa alla, siis on ohus nii loodus kui ka meie kõigi tervis.

Jäätmeseadus kohustab ka jäätmete üleandjat kontrollima, kas jäätmete vastuvõtja tegutseb seaduslikult. Reeglina tunneb mitteametlikult tegutseva ettevõtja ära selle järgi, et ennast reklaamides avalikustab ta vaid telefoninumbri ja eesnime (kui sedagi).

Seaduslikult tegutsevate jäätmekäitlejate kohta on info Keskkonnateabe Keskuse  kodulehel keskkonnalubade infosüsteemis, kuid seda saab küsida ka Keskkonnaametist.

Ettevaatust jäätmete kodus põletamisega!

Kodus võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Plaste kodus põletada ei tohi. Suures koguses seguplastide põletamine, seda just madalal temperatuuril ja puuduliku tõmbega, on ohtlik, sest osa plaste ei põle, vaid aurustuvad. Nii satub ohtu meie kõigi tervis, sest õhku paiskub lausa mürgikokteil, mis sisaldab ka kantserogeenseid ehk vähkitekitavaid ühendeid. Näiteks dioksiine, mis on mürgisemaid ühendeid, mida inimene on suuteline tekitama – ja seda just kodusel jäätmepõletusel.

Plastmaterjali kodus (ahjus, kaminas, lõkkes) põletamisel on tegemist otsese keskkonna mürgitamisega, mis ohustab ka inimesi.

Kõik saab korda!

Kõik saab üsna lihtsalt ja ohutult korda, kui:

• sordid jäätmeid juba tekkekohal ning kasutad taaskasutussüsteeme (jäätmejaamad, jäätmekogumispunktid), isegi kui need ei asu päris koduukse kõrval;
• küsid rohkem lisateavet kohalikust omavalitsusest;
• liitud korraldatud jäätmeveoga;
• ei põleta jäätmeid ja ei viska neid teepervele või metsa alla või kellegi teise konteinerisse.