Populaarsust koguv lemmikloomade kiibistamine on päästnud tuhandete neljajalgsete elu tänases Eestis – ometi on ka paljud kiibiga lemmikud jäänud koju tagasi tulemata ning leidnud kõige kurvemal juhul oma kiire lõpu varjupaigas või tänavaohtude keskel. Paigaldades loomale naha alla väikese mikrokiibi, tuvastab kiibilugeja sellelt küll numbritejada, ent kui registrist numbrit koos vajaliku infoga omaniku kohta ei leidu, jääb lemmik saatuse hooleks.

Eestis on üle saja lemmikloomaregistri, millest vaid kolm on üleriigilised muutes ülejäänute tõhususe küsitavaks. Kindlasti tuleb kiibistada ka oma kodused kassid ja ketikoerad ning kanda nad koheselt ka registrisse – mida moodsamasse ja populaarsemasse andmebaasi, seda parem.

Ka kodune lemmikloom vajab kiipi

Ka kõige korralikumas kodus elav kodukass võib kasutada ära selle harva juhuse kui avatud aknapraost välja hüpata. Ka näiteks viiendalt korruselt on kassil võimalik maanduda käppadele vigastusteta ja sattuda hulkuma. Kodu otsivate loomade veebilehekülgi ja kuulutusi on palju, varjupaiku on erinevaid ning mitmetes neist hoitakse kodutuid loomi elusana vaid 14 päeva.

Teadmata, millal täpselt ja millisesse varjupaika lemmik tänavalt jõuab, on võimatu ennustada, kas omanik oma looma ikka õigeks ajaks leiab. Hulkuvad lemmikud jõuavad enamasti kaaskodanike märkamisel varjupaikadesse, kus on tavaks kõigepealt kontrollida loomal kiibi olemasolu – kui see on olemas ning loomaomaniku andmed on ka registrisse kantud, on lemmik koheselt sama hästi kui koduteel.

Kiibistamine on paljudes omavalitsustes kohustuslik

Kiibistamine on paljudes Eesti linnades ja valdades loomaomanikele ka kohustuslikuks muudetud. Näiteks Tallinnas on kohustuslik koerte kiibistamine praktiliselt lahendanud linnas hulkuvate koerte probleemi. Eelmisest aastast muutus Tallinnas kohustuslikuks ka kasside kiipimine. Lisaks on kiibi paigaldamine ja andmete registrisse kandmine soovituslik ka teistele vähegi liikuvatele lemmikutele: alates tuhkrutest ja lõpetades küülikutega.

Kiibistamine on kiire, valutu ja looma tervisele ohutu

Imepisike mikrokiip paigaldatakse looma naha alla kiire süstlatorkega, mida lemmik ei märka valuna tundmagi. Kiibistada saab loomakliinikutes üle Eesti keskmiselt 20 euro eest ning vastutustundlik on võtta see protseduur ette kohe kui loomake oma hoole alla võetud. Kiibi paigaldamine ei küsi lemmiku vanust ega ka tervislikku seisundit olles loomale täiesti ohutu. Kiip on väike elektronseade, mis looma naha alla viiduna on inertne, ei kiirga midagi ega erita mingeid kahjulikke aineid.

Mitmetest registritest vali see õige

Kiibile on kantud 11-kohaline kordumatu numbrikombinatsioon, mida saab lugeda spetsiaalse lugejaga. Et viia kokku lemmikult leitud kiibinumber loomaomaniku andmetega, tuleb need koheselt ka registrisse kanda. Mitmed omavalitsused peavad oma sahtlites nn vihikuregistreid Exceli tabelitena või n-ö vanakooli ruuduliste vihikutena, kuhu registreeritakse lemmikute kiibinumbrid koos omaniku andmetega.

Sellisest registrist on abi aga vaid siis kui kodutee kaotanud loom leitakse üles samast piirkonnast. Sattudes pisutki kaugemale, ei leita järgmise omavalitsuse vihikuregistrist enam lemmikust jälgegi ning loom jääb varjupaika oma saatust ootama.

Lisaks kümnetele taolistele registritele on Eestis ka kolm üleriigilist andmebaasi: Eesti lemmikloomaregister (millel on ainsana side ka Euroopaülese EuroPetNet registriga), kohalike omavalitsuste lemmikloomade register ja kennelliidu register (kuhu kantakse vaid tõukoerad). Registreerides oma lemmiku andmed vähemalt ühesse neist, on looma leidmise võimalused kordades suuremad.

Lahendame Eestis kodutute loomade probleemi!

Kui iga loomaomanik oleks piisavalt vastutustundlik kiibistamaks oma loom ja kandmaks ta üleriigilisse registrisse, lahendaks see Eestis kodutute loomade probleemi, mis kahjuks on täna veel vägagi tõsine.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta