Koju elama toodud lemmikloom on perekonnaliige, mitte mänguasi ega diivanikaunistus. Iga loom on elusolend, kellel on omad rõõmud ja mured, paremad ja halvemad päevad, tujud, tervisehädad, soovid ja vajadused. Kes pole uueks perekonnaliikmeks valmis, toogu koju parem kassiskulptuur, mängukoer või robottolmuimeja.

Enne loomavõttu tuleb mõelda põhjalikult läbi, kas terve pere ja kodu on lemmiklooma pidamiseks valmis. Kõik pereliikmed peaksid soovima ühiselt omale lemmiklooma ja olema vajadusel valmis jagama lemmiku eest hoolitsemisega kaasnevaid kohustusi, et loomal oleks hea selles peres elada.

Lisaks tasub teha kindlaks võimalikud allergiajuhud perekonnas ning teha otsus ühe või teise loomaliigi või -tõu kasuks ka lähtuvalt sellest. Arvestada tuleb ka juba teiste peres elavate lemmikloomadega, sest vahel ei pruugi teatud loomad omavahel hästi läbi saada või osutub kooselu lausa eluohtlikuks.

Lemmik peab muuhulgas mahtuma pere tulevikuplaanidesse, et pikk reis, kolimine või mõni muu elumuutus talle saatuslikuks ei saaks. Ka kallimaga kokku kolimine või lapse saamine on lemmiku heale käpakäigule kahjuks tihtilugu riskantne.

Näiteks kassi keskmine eluiga on 17 ning koeral 12 aastat. Kilpkonnade eluiga võib liigist olenevalt ulatuda ka 50, 80 või koguni 150 aastani. Lisaks kaasnevad lemmiku pidamisega ka rahalised väljaminekud: keskmiselt peab ühe lemmikloomaga käima veterinaarsel ülevaatusel korra aastas, vajadusel ka sagedamini, ning loomakliinikute arved võivad olla vägagi krõbedad. Lisaks kulub igapäevaselt raha loomale sobilike tingimuste loomiseks ja kvaliteetse toidu ostmiseks.

Kriitiliselt tasub hinnata ka oma kodu, kas lemmikloomal oleks seal mugav ja turvaline elada, kas talle oleksid seal tagatud kõik täisväärtuslikuks eluks vajalikud liigiomased elutingimused ning kas elamispinnal on omaniku- või ühistupoolne luba looma pidamiseks ikka olemas.

Kui peres on lapsed, tuleb lemmiklooma võttes varuda ka aega ja püsivust, et väikestele ilmakodanikele õpetada, kuidas looma eest hoolitseda ja temaga käituda, arvestades lemmiku liigiomaseid käitumisharjumusi. Lapsele tuleb selgitada, et loom ei ole mänguasi ja tunneb samamoodi valu nagu inimene.

Lisaks tuleb hoolikalt jälgida, et lapsed ei teeks loomale haiget: näiteks kõrvast ja sabast sikutamine, selga istumine jms võivad olla lemmikloomale valusad ja tervisele ohtlikud. Samuti ei soovitata lastel puudutada esemeid, mida loom peab enda omaks, nagu näiteks söögi- ja joogikausid, mänguasjad ja ase.

Lastega peredes, kus lemmikuks on koer, on koerte rünnakud kõige sagedasemad õnnetusjuhtumid. Põhjuseid on mitmeid, kuid kõige sagedamini tuuakse välja asjaolu, et lapsevanemad ei ole kehtestanud rangeid lemmikutega käitumise reegleid.

Enne looma võtmist tasub hankida erinevate lemmikloomaliikide ja -tõugude kohta võimalikult palju infot ning veenduda, et lisaks armsale välimusele sobiks loom koju ja perre ka oma iseloomu ja vajaduste poolest. Näiteks enamasti just lastele lemmikuteks võetud hamstrid vajavad päevasel ajal pikka und ning armastavad süllevõtmise ja lastega mängimise asemel hoopiski segamatult oma puuris toimetada. Ka koeratõud on väga erinevad: kui mõned sobivad elama ka väikesesse korterisse, vajavad teised igapäevaseks täisväärtuslikuks eluks suurt aeda; ühed sobivad lastega kokku hästi, teised eelistavad täiskasvanuid.

Nii harjumatu kui see mõte mõnele ka tunduda ei võiks, tasub läbi mõelda ka selle, kas perre ikka sobib loomapoeg või pigem tasuks koju tuua juba täiskasvanud lemmikloom. Väikesed loomapojad on enamasti armsad ja on rõõm näha neid üles kasvamas, ent täiskasvanud lemmiku võtmisel on omad eelised.

Lapse ja loomapoja omavahelised mängud võivad lõppeda ühe või teise osapoole haiget saamisega. Vanema looma iseloom on väljakujunenud, loomapoja tulevast iseloomu on aga raskem ette ennustada ning võib olla pettumuseks kui loodetav süleloom ei olegi lõpuks nõus ise sülle tulema. Kui peres on väikeseid lapsi, siis tasub tihti otsustada vanema ja tasakaalukama, kuigi samas ka mänguhimulise ja sotsiaalse looma kasuks. Tihti leiab mõne imetoreda sõbra näiteks varjupaigast!

Eksootilised lemmikloomad, nagu tšintšiljad, kilpkonnad, maod, papagoid, minisead jt vajavad spetsiifilisi tingimusi ning selle pakkumine võib osutuda väga keeruliseks. Kuna ebasobivate olude tõttu jääb kannatajaks loom, ei poolda Eesti Loomakaitse Selts eksootiliste loomade kodus pidamist.

Ja lõpetuseks: lemmikloomale kulub palju aega, olenevalt liigist isegi mitmeid tunde päevas. Aega kulub looma eest hoolitsemisele, sealhulgas tema järel koristamisele ja temaga suhtlemisele. Koeravõtuga lisandub ajakulu jalutamas käimiseks ja koera õpetamiseks. Koolitamata koer võib olla ohtlik nii endale kui kõigile teistele. Parem on kulutada alguses rohkem aega koera õpetamiseks kui hiljem pahade harjumustega võidelda. Looma koolitamisel tuleb varuda palju kannatust, osutada talle küllaldaselt tähelepanu ning näidata üles hoolivust.

Kui kogu see ülaltoodud infotulv Sind, hea lugeja, ära ei hirmutanud ja süda on loomaarmastust täis, oled lemmikuvõtuks aga ilmselt valmis. Õnnelikku kooselu!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta