Astma on hingamisteede krooniline põletikuline seisund, mis põhjustab hingamisteede - kopsutorude kokkutõmbumist ning õhuvoolu takistust. Õhuvoolu kopsudesse ja tagasi välja takistavad ahenenud kopsutorud ehk bronhid ise, põletikust tingitud turse ning põletiku tõttu tekkiv suur hulk lima ja limakorgid. Astmahooks nimetatakse kopsutorude mööduvat kokkutõmbumist, mis tekitab inimestel õhupuudust, isegi lämbumistunde. Astmahoogu võivad vallandada mitmesugused hingamisteedele toimivad ärritajad.

Kuidas jõutakse astma diagnoosini lastel ja imikutel, kes ise veel õigeid kaebusi esitada ei oska? Lastel avalduvad astmasümptomid eelkõige füüsilisel koormusel. Ema-isa tähelepanu jääb sageli pidama tekkinud öisel köhal. Hingamisteede viirusinfektsioonid võivad kesta kauem kui harilikult, imikutel tekib viirusnakkuse ajal vinguv hingamine, mida leevendavad arsti poolt määratud bronhe lõõgastavad vahendid. Enamikul astmat põdevatest lastest on diagnoositud ka mitmesuguseid teisi allergilisi haigusi, näiteks allergilisi nahalööbeid või allergilist nohu.

* kiunuva hingamise hoog või korduvad hood
* häiriv kuiv köha, eriti öisel ajal
* öised ärkamised raske hingelduse või köha tõttu
* köha või kiuned rinnus füüsilise pingutuse järel
* raskustunne rindkeres
* kindla aastaajaga seotud hingeldus
* haigusnähud pärast kontakti allergiat tekitava ainega
* külmetushaigused kulgevad tavalisest raskemini ja kauem.

Erinevalt paljudest püsiva haiguspildiga haigustest võib arvata, et paljudel inimestel, kes astmat põevad, on astma diagnoos ning sellest tulenevalt õige ravi saamata. Selle levinuim põhjus peitub haiguse enese iseärasuses: köha, kiunuv hingamine ja teised haigusnähud kestavad ajutiselt ning nende taandumisel näib inimene terve. Ja mitte ainult ei näi, vaid ka tunneb end tervena, mistõttu eelistab taluda ajuti tekkivaid haigushooge selle asemel, et arstide vahet käia.

Selle kroonilise kopsuhaiguse nähud on ka küllaltki mittespetsiifilised ning võivad suunata kahtlused teistele haigustele. Astmahaiguse diagnoosimiseks tehakse hingamisteste. Üldjuhul saab astmat diagnoosida perearst, vaieldavatel ja raskematel juhtudel on soovitav pöörduda kopsuarsti poole.

Üheks astma alavormiks on pingutusastma. Siinjuures on oluline vahet teha, kas astmaatik ei suuda mittepiisava ravi tõttu kontrollida haigusnähte või on tegemist tõelise pingutusastmaga. Hästikontrollitud astmaga inimene kogeb astma sümptomeid ainult pärast suurt koormust või treeningut. Haigusnähud on samad: köha, kiunuv ehk vilistav hingamine, raskus- ja õhupuudusetunne. Köha on ka pingutusastma tavalisimaks, tihti ainsaks nähuks.

Haigusnähud võivad alata koorumuse ajal, süvenevad 5-10 minuti jooksul pärast koormuse katkestamist ning mööduvad tavaliselt 20-30 minuti jooksul. Nende raskusaste varieerub oluliselt. Mõnel inimesel tekivad ka nii-öelda hilise faasi sümptomid ja seda 4-12 tunni pärast. Tavaliselt on need kergekujulised ja mööduvad 24 tunni jooksul.

Kui inimesel on diagnoositud astma, tuleb tal tähelepanu pöörata erinevatele mõjuritele, mis võivad haigust ägestada ning haigusnähtude püsimist soodustada. Nende hulka kuuluvad sise- ja välisõhus levinud allergiat tekitavad ained, sise- või välisõhus levinud saasteained, hingamisteede nakkused, füüsiline koormus ja sellega seotud sügav hingeldamine, et oma hapnikuvarusid taastada, ärritavad gaasid, tubakasuits, muud ärritid õhus (majapidamisaerosoolid, värvid), mõni ravim (tähelepanu pöörata pakendi infolehele!), äärmuslikud emotsioonid, ilmamuutused ja kaasuvad haigused.

Siseõhus:
* kodutolmulesta eritised
*tubaste lemmikloomade karvad ja nahaketud
*prussaka allergeenid
*hallitusseened.

*õietolm (kevadel sarapuu, lepp, kask, tamm, võilill, suvel aasheinad ja kõrrelised, sügisel puju, koirohi, malts ning sügislilled, nagu aster ja krüsanteem);

* hobuste, veiste jt karvloomade karvad ja nahaketud;

* putukate mürgid (mesilased, herilased).

* formaldehüüd;

* lateks;

* kloramiin T.

* muna;

* õun ja juurvili (kartul, porgand);

* kaunviljad (herned, oad, soja, hiina pähkel, lääts);

* teraviljad (rukis, nisu, oder, kaer, mais, riis);

* piim (lehmapiim, kitsepiim);

* pähklid (sarapuupähkel, kreeka pähkel, mooniseemned);

* kala ja vähilaadsed (tursk, heeringas, skumbria, lõhe).

Hoolimata sellest, et enamikul inimestel avalduvad astmasümptomid noorena, võib astma alata igas vanuses, ka 70- või 80-aastaselt. Haigusnähud on samad, kuid eakatel inimestel on astmat raskem diagnoosida, kuna muude terviseprobleemide, nagu südamehaiguste ja kopsuemfüseemi nähud võivad haigust maskeerida.

Eakatel on eriti levinud köha ning väljaköhitava sekreediga kulgev vorm, mida sageli peetakse kroonilisest bronhiidist või südamepuudulikkusest tingituks. Lisaks on eakatel inimestel valdavalt füüsilist koormust vältiv elustiil. Kui nooremad pöörduvad tihti arsti poole füüsilisel pingutusel tekkivate kaebuste tõttu, jääb see aspekt vanematel inimestel tavaliselt arstile kirjeldamata.

Kogemused näitavad, et eakad inimesed vajavad hoolikamat ravi suuremates annustes, et säilitada normaalne hingamisfunktsioon. Astma võib vanuritel osutuda ohtlikumaks kui noorematel, kuna neil võib tõenäolisemalt tekkida hingamispuudulikkus ja seda ka kergete astmahoogude korral.

Ühes uuringus leiti, et kergest astmahoost tekkinud hingamisraskused ja hingamisfunktsiooni langus vanematel inimestel on võrdsed raskest astmahoost tekkinud hingamisraskustega noorematel inimestel. Ka haiguse taandumist on raskem saavutada vanemas eas, tihti tekitab haigus kõigist jõupingutustest hoolimata olulise puude.

Probleemne võib olla see, et elatanud astmahaige kasutab oma tervisehädade tõttu ka palju muid ravimeid. Leidub ravimeid, mis võivad soodustada astmasümptomite teket, samuti tuleb tähelepanu pöörata ravimite koostoimele.

Mäluprobleemidega vanematel inimestel on raske ravijuhiseid täpselt jälgida. Mitmed olulised astmaravimid, mida võetakse inhalaatorite abil, nõuavad manustamisel täpset koordinatsiooni. Seetõttu on soovitav vanemaealistel patsientidel kasutada inhalaatoreid, mis ei nõua kiiret ja sügavat sissehingamist samal ajal, kui inhalaatorile sõrmede vahel survet avaldatakse.

Ka käelist puuet tekitav liigesepõletik ehk artriit võib oluliselt häirida ravimite manustamist. Lisaks arstile peavad ka pereliikmed jälgima, kas astmat põdev vanur suudab raviettekirjutusi täita. Eaka inimese elukvaliteedi tõstmine eeldab kolmepoolset koostööd - patsient, pereliige ja arst.

Kaasaegne astmaravi võimaldab patsiendil vältida astmahooge, nii päevaseid kui öiseid sümptomeid ning olla füüsiliselt aktiivne.

* õige ravimite valik;

* astmahooge vallandavate tegurite väljaselgitamine ja vältimine;

* haigete koolitus;

* haigete regulaarne (enese) jälgimine ja pikaajaline ravi.