Euroopa Liidus tuleb Eesti hinnangul tõhustada põllumajanduse ja kliimamuutuste seoste analüüsimist ja vastavat teadusarendust, sest kuigi keskkonnasõbralik tootmine on täna veel kallis, tõuseb tulevikku silmas pidades sellest kasu. Nõudlus toidu järele on nimelt kasvav ja selle jätkusuutlik rahuldamine on globaalne võtmeküsimus.
- Kliima
- Maaeluministeerium
- 17. september 2009
- Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
Euroopa Liidu põllumajandusministrid arutasid põllumajanduse ja kliimamuutusega seonduvat täna Rootsis Växjos toimunud kohtumisel. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder rõhutas oma ettekandes, et kliimamuutustest ja põllumajanduse seostest ei saa mööda vaadata.
Euroopa Liit on täna terves maailmas keskkonnasõbraliku põllumajanduse juurutamises esirinnas, sest kehtestatud on muu maailmaga võrreldes märksa rangemad keskkonnanõuded. Seedri sõnul ei tohi siiski unustada, et karmid keskkonnanõuded tuleb põllumeestele mingil moel esialgu hüvitada, sest vastasel juhul ei suuda nad konkurentsis püsida.
„Ettevaatlik tuleb olla just arvestades Euroopa Liidu põllumajanduse konkurentsivõimet maailma üha vabaneval põllumajandusturul,“ rääkis minister. „See tõttu ei saa liialdada mittekompenseeritavate lisakohustuste sätestamisel põllumajandussektorile.“
Lisaks ministritele osalesid kohtumisel ka Üleeuroopaliste põllumajandusorganisatsioonide ning europarlamendi esindajad. Kutsutud olid ka EL kandidaatriikide ministrid. Osalejad rõhutasid, et põllumajandus on ühelt poolt kliimamuutustele kaasaaitav, kuid samas on põllumajanduses mitmed lahendused kliimamuutustega kohanemisel ning nende vähendamisel.
Rootsi metsarikka maana tõi välja väga selgelt ka metsanduse rolli kliimamuutuste mõju vähendajana, seda eeldusel, et ülemaailmselt suudetakse metsade pindala suurendada, mitte vähendada, nagu on olnud trend senini.
Paljud ministrid rõhutasid vajadust senisest enam integreerida kliimamuutustega seotud teemad konkreetsete meetmetena Ühisesse Põllumajanduspoliitikasse. Samuti on vaja väga oluliselt tõsta põllumajandusteaduste ning eriti keskkonnamõjudega ning lahenduste väljatöötamisega tegelevate baas- ja rakendusteaduste rahastamisele.
Kliimamuutustega toimetuleku lahenduseks ei saa kindlasti olla põllumajandustootmise vähendamine, sest maailma kasvav rahvastik vajab üha enam toiduaineid.
Euroopa Liit on täna terves maailmas keskkonnasõbraliku põllumajanduse juurutamises esirinnas, sest kehtestatud on muu maailmaga võrreldes märksa rangemad keskkonnanõuded. Seedri sõnul ei tohi siiski unustada, et karmid keskkonnanõuded tuleb põllumeestele mingil moel esialgu hüvitada, sest vastasel juhul ei suuda nad konkurentsis püsida.
„Ettevaatlik tuleb olla just arvestades Euroopa Liidu põllumajanduse konkurentsivõimet maailma üha vabaneval põllumajandusturul,“ rääkis minister. „See tõttu ei saa liialdada mittekompenseeritavate lisakohustuste sätestamisel põllumajandussektorile.“
Lisaks ministritele osalesid kohtumisel ka Üleeuroopaliste põllumajandusorganisatsioonide ning europarlamendi esindajad. Kutsutud olid ka EL kandidaatriikide ministrid. Osalejad rõhutasid, et põllumajandus on ühelt poolt kliimamuutustele kaasaaitav, kuid samas on põllumajanduses mitmed lahendused kliimamuutustega kohanemisel ning nende vähendamisel.
Rootsi metsarikka maana tõi välja väga selgelt ka metsanduse rolli kliimamuutuste mõju vähendajana, seda eeldusel, et ülemaailmselt suudetakse metsade pindala suurendada, mitte vähendada, nagu on olnud trend senini.
Paljud ministrid rõhutasid vajadust senisest enam integreerida kliimamuutustega seotud teemad konkreetsete meetmetena Ühisesse Põllumajanduspoliitikasse. Samuti on vaja väga oluliselt tõsta põllumajandusteaduste ning eriti keskkonnamõjudega ning lahenduste väljatöötamisega tegelevate baas- ja rakendusteaduste rahastamisele.
Kliimamuutustega toimetuleku lahenduseks ei saa kindlasti olla põllumajandustootmise vähendamine, sest maailma kasvav rahvastik vajab üha enam toiduaineid.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
