Neli aastat tagasi tehti Pakistanis esimesed sammud ambitsioonika eesmärgi suunas: alguse sai projekt nimega „Green Growth Initiative“, mille sihiks oli 2018. aasta lõpuks istutada üle riigi vähemalt miljard puud. Algatuse eesmärgiks oli pidurdada kliimasoojenemist ja vähendada kliimamuutustest tingitud mõjusid Pakistani aladel. Nimelt on Pakistan üks tundlikumaid riike globaalse soojenemise mõjudele, mille prognoositavad kulud saavad igal aastal ulatuma üle $10 miljardi dollari. Üleriigiline metsa istutamine on üks sammudest, millega riik proovib kliimamuutuste mõjusid vähendada.

Maailma kõige usinamad metsaistutajad

Puuistutamise rekord sündis 2013 aastal Pakistani Sindhi provintsis. Ööpäeva jooksul istutati seal 847 275 puud.

Ühe miljardi puu istutamise sihtmärgini jõuti aga juba 2017. aasta augustis — poolteist aastat varem kui planeeritud. See ei pidurdanud valitsuse ja vabatahtlike motivatsiooni ning tänaseks on istutatud ligikaudu 1 208 000 000 puud, mis laiuvad üle 263 213 hektari. Initsiatiiv toetab ka Bonni väljakutset, kus Pakistan võttis eesmärgiks 2030ndaks aastaks taastada 350 miljonit hektarit raadatud maa-alasid.

Pakistani suure tulevikuväljavaatega initsiatiiv pole jäänud sugugi tähelepanuta. Lisaks globaalsele ajakirjanduse tähelepanule ja keskkonnaorganisatsioonide huvile sai algatuse üks etappidest pärjatud ka Guinessi Rekordi tiitliga. Pälvitud tiitel kinnitab, et maailma puuistutamise rekord sündis 2013 aastal Pakistani Sindhi provintsis, kui seal istutati ühe ööpäeva jooksul 847 275 puud.

Kliimamuutumise valusad tagajärjed

Kliimasoojenemine tooks Kesk-Aasiale tulevikus pideva üleujutuste ja põua vaheldumise.

Kliimamuutustest tingitud keskkonnaprobleemid ei ole Pakistanile võõrad. Kuna riik on geograafiliselt haavatava koha peal, on sealsed asukad näinud selgelt, kui traagilised mõjud on globaalsel soojenemisel. Liustike ja igikeltsade sulamine näitas oma hukatusliku külge juba 2010-11 aastatel, kui Pakistani üleujutustes hukkus tuhandeid inimesi. Liustike jätkuva sulamise ja globaalsete vihmametsade hävitamise ühine mõju põhjustab mussoonivihmade varasemast suuremat kõikumist, mis omakorda tähendab, et taolised üleujutused muutuvad tõenäoliselt aina tihedamaks.

Pikas perspektiivis tähendab liustike sulamine aga Pakistani veekogude ja põhjavee vähenemist, millel saab olema traagiline mõju nii põllumajandusele kui riigi joogiveevarudele. Kesk-Aasia tulevik üleüldiselt paistab olevat üleujutuste ja põua pidev vaheldumine, mis muudaks regiooni peaaegu elamiskõlbmatuks. ÜRO keskkonnaprognoosidega saab tutvuda siin.

Metsa mitu kaitset

Metsaga kaetud maa-alad ei ole üleujutuste ja maavärinate ajal nii haavatavad kui metsata alad.

Metsa istutamise algatus loodab mõjutada riigi keskkondlikku positsiooni mitmeski mõttes. Ühest küljest aitavad metsad kliimat stabiliseerida: metsaga kaetud maa-alad ei ole üleujutuste ajal ja maavärinate ajal nii haavatavad, lisaks aitab mets reguleerida ka sademete teket. ÜRO soovituste kohaselt võiks vähemalt 12% riigi pindalast olla metsaga kaetud, kuid antud hetkel kõigub Pakistanis see näitaja 2-5% vahel.

Massilisel metsa istutamisel on ka teine kasutegur: suurel hulgal vabatahtlikke vajav initsiatiiv aitab tõsta teadlikkust keskkonnaprobleemide osas ning tekitada inimestes vastutustunnet oma elustiili ja tarbimisharjumuste suhtes. Pakistan ei ole Kesk-Aasias ainus riik, mis metsaistutamisega kliimat stabiliseerida püüab: ka India vabatahtlikud istutavad miljardeid istikuid üle terve riigi, et pidada sammu Pariisi kliimakokkuleppes antud lubadustega.

Lugu on pärit elustiiliportaalist Gorilla.

Sarnased artiklid