Eestimaa Looduse Fond tervitab metsandussektori tänast toetusavaldust algatusele “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035” ning tuletab meelde sellest eesmärgist tulenevat vajadust vähendada märgatavalt Eesti raiemahte

  • Arvamused
  • 14. september 2019
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

Raiemahte vähendamata ei ole kliimaneutraalsuse saavutamine võimalik. Praeguse metsapoliitika ja intensiivse metsamajandamise jätkumisel on oodata hoopis vastupidist arengut - aastaks 2034 muutub Eesti maakasutussektor ka ise süsiniku heitjaks. Lähemalt saab selle kohta lugeda Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

Tartu Ülikooli vanemteadur Aveliina Helm nendib värsketes ERRi Novaatori artiklites samuti, et vanemad metsad hoiavad suurt süsinikuvaru ning ei tohiks sugugi kaasa minna praegu laialt levitatava väitega, et just metsade raie ja noorendamine on hädavajalik, et keskkonnakriisiga toime tulla. Teadlane nendib, et kui keegi väidab, et vanu metsi on vaja raiuda kliimamuutustega võitlemiseks, siis see ei vasta täiel määral tõele ning on pigem rohepesu. Helmi lühiartiklitega saab tutvuda siin.

Metsanduse kliimamõju juures tuleb lisaks raiumise ja juurdekasvu vahelisele tasakaalule ning sellega seotud süsinikubilansile arvestada ka neid kasvuhoonegaaside emissioone, mis tulenevad metsakuivendusest, metsanduses kasutatavate teede rajamisest, metsanduses kasutatud masinate tootmisest ja teistest metsamajandamisega seotud protsessidest.

Samuti nendib Eestimaa Looduse Fond, et kuigi pikaajalised puidust tooted võivad olla kliimamuutuse leevendamisel paremad kui naftapõhised tooted, on siiski kõige olulisem üleüldist tarbimist vähendada. Asendusefektist saab kliimakasu lõigata üksnes juhul, kui arvestatakse looduse seatud piiridega. Praegu ületame neid juba tublisti.  

Eestimaa Looduse Fond on valmis konstruktiivseks koostööks metsasektoriga säästva ja kliima suhtes vastutustundliku metsanduse arendamisel. Keskkonnaühenduste seisukohtadega metsandusküsimustes saab lähemalt tutvuda EKO metsavisioonis.

Rahvaalgatust “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035” saab lugeda ja allkirjastada.