Ümberringi räägitakse kulude kokkuhoiust ja efektiivsusest. Selles valguses muutub paljudele oluliseks teemaks kodukontori kasutamine oma tööasjade ajamiseks.

Kodukontoril on mitmeid eeliseid. Jääb ära ummikutes loksumine, kliendid ja kolleegid ei saja oma probleemidega ootamatult „sisse“, avatud kontori pirinad segavad vähem ja isegi riietumisele ei pea aega kulutama. Tundub, et kodukontor on mõistlik lahendus!

Ometi on kodukontoril ka omad tugevad miinused – kõige olulisem neist on, et kodukontoris seondub kõik koduga - kohaga, kus on mõnus puhata, kohaga, kus on vaja süüa teha, koristada, pesu triikida, lapsi kantseldada, nael seina lüüa jne. Siit ka esimene nõuanne.

Kodus töötamiseks leia konkreetne koht, kus teed tööd ja ei midagi muud. Kodus töötamiseks ei sobi diivan, kus sa tavaliselt õhtuseid seebikaid vahid ega tugitool, kus on mõnus lõõgastuda. Kõige parem oleks eraldi kontorituba, kus saab ukse kinni panna. Kui seda pole, sobib ka kirjutuslaud või isegi suur söögilaud, kus on sirge seljatoega tool. Oluline on kohavahetus. Istudes tööks mõeldud kohal võtad valmisoleku tegeleda tööasjadega ja suudad seetõttu paremini fokusseeruda. 

Koosta töötamiseks ajaline graafik. Üks suuremaid ohte kodus tööd tehes on tähelepanu liikumine mõnele koduga seotud asjale... Nüüd panen selle nõudepesumasina tööle. Nüüd vaatan, mis telekast tuleb. Nüüd lähen kööki kohvi võtma ja tee peal teen endale võileiva. Need on kõik tähelepanu ja fookust segavad tegurid! Sa ei pea kodus töötama 8 tundi järjest, aga sea endale eesmärk, et töötad alati 30 minutit järjest. 30-45 minutit on muide ka kõige optimaalsem aeg, kus tähelepanu säilib kõrge ja töö efektiivsus hea.

Väldi kodus töötamist siis, kui pereliikmed võivad vajada sinu tähelepanu. Paljud emad alustavad kodus osalise koormusega töötamist, olles veel väikelapsega kodus. Tegeledes samal ajal töötamise ja lapsega, ei saa kummastki tegevusest head nahka. Ka siin on oluline leida töötamiseks konkreetsed ajad, kus sind segatakse vähem. Kui laps on väike, sobivad selleks tema uneajad. Kui laps on suurem, võib selleks sobida lapse multikavaatamise aeg või lihtsalt mäng, kus lapse tähelepanu on vähemalt veerandiks tunniks hõivatud ja saad ise samal ajal rahulikult tööd teha. Sama soovitus kehtib õhtuse töötamise kohta. Kui see on vältimatu, siis tee seda peale laste magamaminekut, mitte nendega koosolemise ja mängimise ajast. 

E-kirjade ja telefoniga suhtlemiseks kehtivad samad reeglid, mis kontoris! Mõistlik on vaadata kirju siis, kui sul on nende jaoks aega, mitte siis kui nad postkasti potsatavad. Tee võimalusel mitu telefonikõne järjest ja ära lobise isegi siis, kui seda on koduses tugitooli mõnus teha.

Kasuta kiireks suhtlemiseks suhtlustarkvara. Skype ja MSN sobivad hästi virtuaalseks reaal-ajas suhtlemiseks. Töökohtades, kus suhtlustarkvara on igapäevane abivahend, on kodus töötamine lihtsalt korraldatav. Kui puudub otsene vajadus üle toa teise otsa hõigata, saab tänapäeval kodus luua mulje, nagu töötaksid teistega koos kontoris, ainult et eraldi toas, mille uks on kinni. 

Üks kõige raskemaid ülesandeid kodus töötamisel on enese motiveerimine või ka laiskusest ülesaamine. Pigem on meelitav venitada hommikuse pealehakkamisega võimalikult kaua, teha kodus näiliselt olulisi triviaalseid tegevusi, et mitte ometi istuda arvuti taha. Selle vastu aitab kõige paremini hommikuse rutiini tekitamine. Hoolimata sellest, et töötad kodus, võiks sinu tööpäev alati igal hommikul samal ajal. On see siis kell 9 või 10 või hoopis alati peale seda kui lapsed on kooli saadetud – oleks hea kui see aeg oleks alati sama. Lisaks enesemotiveerimisele jätab see ka sinu kolleegidele ja koostööpartneritele hea mulje, et nad saavad oma küsimustele vastuseid stabiilselt samadel kellaaegadel. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta