Mõni õnnetus juhtub olenemata, kui hästi oma kodu hoiame ning tavaliselt toimub see ajal, mil seda kõige vähem ootame. Millised üllatused võivad tabada kodu uusarenduses, millised kahjud kuuluvad ehitaja ja millised koduomaniku omavastutuse alla, selgitavad Kaamos Kinnisvara müügidirektor Kristo Kokk ja Ergo kindlustuse kahjukäsitleja Tuuli Kalberg.

Paljusid riske, mis ohustavad kodu ja sealset vara, on tegelikult üpriski lihtne maandada. Kui võimalikele ehitusvigadele kehtib ehitaja või arendaja garantii, siis teiste ootamatute õnnetuste puhul peaks sõlmima kodukindlustuse.

Korralik ehitaja annab uusarendusele vähemalt kolmeaastase garantii

Kaamos Kinnisvara arenduste müügidirektori Kristo Koka sõnul tagab arendajapoolne garantii, et korteri või eramu ehitamisel on kasutatud kvaliteetseid materjale. „Ostuhetkel võib olla vähem kvaliteetseid ehitusmaterjale ja seadmeid, näiteks sanitaartehnikat, aknaid ja uksi, lüliteid ja keraamilisi plaate keeruline eristada, kuid üldiselt tulevad probleemid ehituskvaliteedis ja materjalide kasutuses välja juba nende mõningase kasutamise järel,“ ütles Kokk.

Koka sõnul tuleb kinnisvara ostu korral uurida ja müüjalt üle küsida, milline on garantiitähtaeg välis- ja siseviimistlusel ning milline korteris olevatel seadmetel. „Seadus annab ostjale turvatunde kaheaastase garantii näol, mis kohustab ehitusettevõtjat kokkulepitud aja jooksul kõrvaldama oma kulul ehitusvead,“ kinnitas Kokk ja lisas, et Kaamos on oma kvaliteedis kindel ja annab uuele kodule tavapärase kaheaastase asemel kolmeaastase garantii.

Ehitus- ja viimistluskvaliteedis veendumiseks soovitas Kokk kodu puhul jälgida, et selle põrandaliistud oleksid korralikult kinnitatud. Kütteperioodil võivad kehvasti kinnitatud liistud kuivades lahti lüüa. Kontrollida tasub nii seda, et põranda ja seinaplaadid oleksid terved ning nende vuugivahed korralikult vuugitud, kui ka seda, et kõik pistikupesad ja lülitid töötavad nii nagu peab.

„Vannitoas tasub kontrollida, et valamut ja vanni ümbritsev silikoon oleks korralikult paigaldatud ning proovida järele, kas kõik uksed ja aknad avanevad ja sulguvad probleemideta ning akna tihendid on paigaldatud korralikult. Kõigi tehnoseadmete puhul on väga oluline teostada regulaarset hooldust ja kõrvaldades kõik puudused, see on väga oluline garantiiprobleemide vältimiseks,“ rõhutas Kokk.

Müügidirektori sõnul on kindlasti oluline, et uus omanik vormistaks uuele kodule kohe ka kindlustuse, sõltumata sellest, kas kodu on ostetud omavahendite või pangalaenuga. Alati võib ette tulla olukordi, kui juba kolimise või mööblipaigalduse käigus saab midagi ootamatult kahjustada ja sellisel juhul on kindlustusest suur abi.

Ergo kindlustuse kahjukäsitleja Tuuli Kalberg kinnitas, et uute majade korterites tuleb vahel ette kahjustusi, mis kuuluvad hüvitamisele hoonele antud ehitusgarantii raames. Näiteks praod seintes, parketis, lae või seina värvitooni muutused, aga ka sadevee sisseimbumine või veeavarii. „Põhjuseks võib olla täitsa tavaline uue maja protsess –  vajumine, kuivamine jmt, aga ka vead ehitusel, mis tegijal vahel ikka juhtuvad,“ selgitas Kalberg. Samas lisas ta, et garantii kahjujuhtumeid ei ole väga sageli ning enim õnnetusi on tingitud muudest põhjustest.

Kalbergi sõnul on üks levinumaid näiteid ootamatust õnnetusest veeavarii, mis võib tabada nii uuemat kui ka vanemat kortermaja. Torud purunevad, pesumasinad lekivad, kraanid ununevad lahti. „Kortermajas põhjustab ühes korteris toimunud leke sageli kahjustusi ka alumiste ja isegi külgmiste naabrite kodudele,“ sõnas kahjukäsitleja.

Nii korteri kui eramu puhul tuleks Kalbergi sõnul arvestada ka võimalusega, et kahju võib saada naabrite vara, kortermaja puhul ka korteriühistu hoone. Olgu põhjuseks siis lekkinud nõudepesumasin, purunenud kraan, tuulega õhkutõusnud batuut, muruniiduki alt naabri aknasse lennanud kivi või ka lapsed, kes jalgrattaga sõites kogemata naabri auto ära mõlkisid. „Õigesti valitud vastutuskindlustuse kaitse aitab sellised kahjud korvata,“ lisas ta.

Eestlased hindavad kodukindlustamise vajalikkust

Kalbergi sõnul on uue kodu ostjale elukoha kindlustamine üldiselt protsessi loomulik osa. Kui ostu finantseeritakse panga abil, siis on kodu kindlustamine kohustuslik.

„Aastatepikkune kindlustusseltside usin teavitustöö ja ka juhtunud õnnetused, on suurendanud enamike perede teadlikkust kindlustuse vajalikkusest. Järjest vähem on kodusid, mille omanikud kas huvipuuduse, maja kehva ehitusliku seisukorra tõttu, majanduslikel kaalutlustel või lihtsalt heale õnnele lootma jäädes kindlustamata jäävad,“ rääkis Kalberg. 

Uuel koduomanikul tasub endal olla hoolas

Kaamos Kinnisvara müügidirektor Kristo Kokk lisas, et iga Kaamose uusarenduses mõeldud elanike vara turvalisusele, nii trepikoda, korter kui abiruumid on varustatud korralike turvalukkudega, lisaks on maja välisuksel fonolukk ja turvaklaas. Paraku ei saa isegi turvalises piirkonnas paikneva kodu puhul arendaja välistada varaste tegevust. Omanikul tuleb endal olla hoolas oma vara kaitsmisel ja valida piisava kaitsega kodukindlustus.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta